Täna 80 aastat tagasi avati Lihulas vabadussammas ja ümmarguse aastapäeva tähistamiseks korraldab Kaitseliidu Lääne malev koos isamaaliste organisatsioonidega laupäeval Lihulas ajaloopäeva.
„Lihula samba meelespidamine on väikestviisi tähenduslik, sest see oli viimane enne okupatsiooni avatud mälestussammas Läänemaal,” ütles ajaloopäeva üks peakorraldajaid Heiki Magnus. Laupäeval kõlavad kõned ja muusika Lihula samba juures pargis kell 15.
Magnuse sõnul hakati Lihula vabadussõja mälestussamba püstitamist korraldama 1922. aastal, kuid nurgakivi pandi alles 19. mail 1935 ja sammas avati pidulikult 4. augustil 1935. Vabadussammas hävitati 1948 ja taasavati 23. juulil 1993.
Lihula vabadussamaba ehitusest, hävitamisest ja taastamisest räägib laupäeval Lihula mõisas toimuval ajalookonverentsil koduloolane Mai Schröder. „Aeg on nii kaugel, et sellistest sündmustest ei räägi enam läbi lillede, vaid räägime nii heas kui ka halvas ja ka räägitakse ka nimedest, kes olid nii taastamise kui ka hävitamise taga,” selgitas Magnus.
Ajalookonverentsi teine pool keskendub Naiskodukaitsele, sest Naiskodukaitse Lõuna-Läänemaa jaoskond on viimane naiskodukaitse jaoskond Läänemaal. „Nad on tublisti tööle hakanud ja ka kohaliku tegevuse kohta materjali kogunud,” ütles Magnus. Konverentsil räägib Eesti akadeemilise sõjaajalooseltsi esimees Merike Jürjo Naiskodukaitse loomisest Läänemaal ning Naiskodukaitse Lõuna-Läänemaa jaoskonna esinaine Kaja Lotman ja aseesinaine Kersti Täht oma organisatsiooni tegemistest.
Lihula ajaloopäev toob Lihula kanti tegevust terveks päevaks. Kaitseliidu Lääne malev toob välja varustuse-, relva- ja tehnikanäituse, mida hommikul saab näha motokrossil Alaküla raja ääres ja õhtul Lihula mõisa ees. Mõisas on aga avatud Naiskodukaitse kohvik.
Lihula ajaloopäeva kava:
Kl 11 motokrossil Alaküla raja ääres Kaitseliidu Lääne maleva varustuse-, relva- ja tehnikanäitus, huvilistel võimalus teha huvisõituKaitseliidu maasturi ja soomukiga.
Kl 15 algab Lihula vabadussamba 80. aastapäeva tähistamine samba pargis. Kõnelevad Kaitseliidu Lääne maleva pealik mjr Mehis Born ja Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos. Muusikaliste vahepalade eest hoolitseb Lihula meeskoor ning Eesti eest elanud inimeste mälestuseks asetatakse pärjad.
Kl 15.30 avatakse Lihula mõisas Naiskodukaitse kohvik, mida saab külastada ajaloopäeva lõpuni.
Kl 16 ajalookonverents Lihula mõisa saalis.
Lihula vabadussõja mälestussamba elulugu — Mai Schröder.
Naiskodukaitse loomisest Läänemaal — Eesti Akadeemilise Sõjaajalooseltsi esimees ajaloolane Merike Jürjo.
Naiskodukaitse Lõuna-Läänemaal — jaoskonna esinaine Kaja Lotman ja aseesinaine Kersti Täht.
Teemakohaseid raamatuid müüvad Eesti Akadeemiline Sõjaajalooselts ja Läänemaa Memento.
Kl 17 algab Lihula mõisa ees väliüritus, kus on avatud naiskodukaitse ja kaitseliidu tegevust tutvustav telk, tehnika- ja varustuse- ning relvanäitus
Lihula vabadussõjas langenute mälestussamba avamine 4. augustil 1935. Fotod Vabadusvõitlus Eestis 1918-1994 Facebooki leht
Ja kui me nüüd loeme hoolikalt siis….:
Täna 80 aastat tagasi avati Lihulas vabadussammas ja ümmarguse aastapäeva tähistamiseks korraldab Kaitseliidu Lääne malev koos isamaaliste organisatsioonidega LAUPÄEVAL Lihulas ajaloopäeva.
… artikli autor on meeltesegaduses unustanud märkimata, et sündmus- Lihula ajaloopäev toimub laupäeval 8.augustil. mitte täna.
Igavene au olgu teiega, langenud kangelased. Kangelased, kes ei pidanud endid kangelasteks, ei soovinud mingeid puuslike, kuhu lilli tuua, tseremooniaid, au, kuulsust. Soovisid paremat, inimväärset, iseseisvat Eestit, lihtsalt. Oli ka teisi.