PKC Eesti juht Lauri Rohtoja eile Haapsalu vabriku trepil. EDUARD LAUR
Rahvusvahelise kontserni PKC Grupi mullu alanud ümberkorraldused viisid tootmisliinid Haapsalust Serbiasse ja Leetu, kus on töö odavam ja töökäsi rohkem.
Esmaspäeva õhtul kella poole viie ajal tuleb PKC Haapsalu tehase uksest välja roosas särgis naisterahvas. „Mul on kõik. Vsjoo! Lõpetatud. Aga siin oli väga vahva, ma võin öelda,” ütles ta.
Oma nime ei tahtnud ta öelda. Pärast seda on tehase hoovil vaikus. Ainult 51 tühja rattahoidjat seisab seina ääres. Oodates töölisi.
Eile viisid veoautod Haapsalust minema viimased koormad sisseseadet. Täna ei ole tehases enam ühtegi PKC inimest. Alles aasta tagasi oli see Läänemaa suurim tööandja – 347 inimest palgal.
PKC Eesti juht Lauri Rohtoja ei taha Lääne Elu fotograafi tühja hoonesse pildistama lasta. Kui lubame, et fotoaparaat jääb kotti, saame korra üle ukse vaadata. Ega seal midagi vaadata olegi, 8000 ruutmeetrit tühja tootmissaali. Kõik on puhas ja vaikne. Ei teagi, mida siin varjata. Kas on ruumide sisustus ärisaladus või ei taha hoone omanik Harju Elekter endale negatiivset mainet. Kui tootmine, siis peavad ikka masinad huugama. Siin ei ole aga enam mitte midagi.
Rohtoja ütleb, et tal on keerulised ajad. Ta ise on tehasega seotud 1999. aastast. Peaaegu pool elu. „Tööd on palju, aga pole kellegagi teha,” võttis ta kokku põhjuse, miks rahvusvaheline PKC kontsern Haapsalu tehase sulges.
Rohtoja ütles, et 20 inimese lepingu lõpetab ettevõte täna. 16 inimest saavad koondamise kätte juulis. Pärast seda on kõik. PKC pakkus Keilas tööd 120 inimesele, aga vastu võttis selle 33 inimest. „Inimestel on oma elu keeruline ümber korraldada, Keilas tööl käimine tähendab kolme tundi sõitu iga päev,” ütles Rohtoja.
Ettevõtte juhina oleks ta õppinud töötajad tahtnud Keilasse tuua, sest ühe töölise väljaõpetamine võtab vähemalt aasta. Rohtoja hääles on kerget meeleliigutuse väratust, kui ta ütleb, et julgeb oma töölisi soovitada igale ettevõttele.
„Tähtis on, et meie inimesed leiaks kiiresti rakenduse, saaksid oma tööeluga edasi minna. Meie inimesed on fantastilised, nad olid viimase hetkeni pühendunud ettevõttele,” rääkis Rohtoja. Haapsalu tehase töötajad käisid tootmisliine üles panemas nii Keilas kui ka Leedus.
PKC Grupp teatas muudatustest ettevõttes mullu 7. augustil. Sulgemisele läks Haapsalu tehas, Keila tehas pidi saama insenerikeskuse, mis hakkab toetama kõiki PKC Euroopa ettevõtteid. Haapsalu tehase liinid läksid ka Serbia vabrikusse. Suur koondamisteade tuli nii äkki, et Haapsalu tehase õhtuse vahetuse töölised kuulsid seda kõigepealt raadiost ja lugesid internetiportaalidest.
Rohtoja ütles eile, et ümberkorralduste viljad selguvad järgmise aasta lõpuks. Ta ütles, et ümberkorralduste põhjus oli majanduslikus arvestuses. Haapsalus olnuks küll tööd, kuid ei olnud enam tööjõudu. Ettevõte rentis seda nii kaugemalt Eestist kui ka Lätist. Rohtoja sõnul oli see ettevõttele kallim kui kohalik tööjõud.
Rohtoja ütles, et Läänemaa rahvaarv väheneb ja lähema kümne aasta perspektiivis pole lootustki, et see hakkaks kasvama. Seepärast ei näinud ettevõte ka mõtet siin rohkem tehast pidada.
Keila tehase töötajate arv on mulluselt 800-lt kasvanud tuhandele. Kasvanud on insenerikeskuse tööjõud. Viimane teeb pakkumusi autotootjaile, aga varustab ka Euroopa tehaseid juhtmeköidiste kokkupaneku juhenditega. Lihtsustatult öeldes on need nagu videod Lego klotsidega mängimiseks. Videopilt näitab töölisele, mis värvi juhe parasjagu võtta ja üheks tooteks siduda.
Rohtoja ise ütleb, et töö, mida PKC teeb, ei ole sugugi lihtne, pigem vastupidi. „Meie toodetel on erakordselt ranged kvaliteedinõuded, selle tööga ei saa igaüks hakkama,” ütles Rohtoja.
Kui PKC Grupp mullu suvel teatas Haapsalu tehase sulgemisest, põhjustas see laialdase poliitilise sõnavahetuse. Opositsioon ründas valitsust puuduva regionaalpoliitika pärast. PKC tehas oli näiteks arutelu teema ka selle kevade parlamendivalimistel. Praegu on aga arutelud sel teemal vaibunud.