Lääne Elus 15. juunil avaldatud artiklis „Salajõe elanikud kahtlustavad ebaseaduslikku kaevandamist” esitatud väited nagu oleks Kekkilä alustanud Niibi rabas turbakaevandust või selle ettevalmistamist aladel, kus see ei ole lubatud, ei vasta tõele. 2002. aastast ei ole Kasetuka ja Kitsejärve ääres toimunud mitte mingisugust tegevust.
Kohaliku külaseltsi esindaja ja hüdrogeoloog Pille Sedmani väited on paraku ja kurblooliselt järjekordne püüe meie seaduslikku majandustegevust Niibis takistada ja selle tagamaad on hoopis mujal. Nimelt on Salajõe küla elanikud kurtnud, et turbakaevandamine Niibis mõjutab nende kaevuvee kvaliteeti. Uuringud on selgelt kindlaks teinud, et karstialale rajatud kaevudesse valgub pinnasevett, mis on pärit nii rabast, metsast ja põllult, kust maa-alune jõgi oma vee saab. Olenemata sellest, kas turbakaevandus seal tegutseks või ei tegutseks, oleks karstialal rajatud kaevude vesi nii või teisiti hägune. Seega pole elanike kaevuvee kvaliteedi ja turbakaevanduse tegevuse vahele seoste loomine õigustatud.
Samas tunneme meiegi ühist muret koos kohaliku omavalitsuse ja kohalike elanikega, kuidas kaevuvee kvaliteeti parandada, kas seda saaks üldse efektiivselt teha ning kui jah, siis kuidas. Salajõgi kui karstijõgi on juba kord niisuguse loomuga, et ta võib maa sees, paljale silmale ja isegi hüdrogeoloogi pilgule nähtamatult uuristada käike ja juhtida oma vett koos rabast, metsast ja põllult kaasa tulnud pinnasehõljumiga sinna, kuhu on ehitatud ka elanike kaevud.
Keeruline on vastata kohalike elanike süüdistustele olukorras, kus neid süüdistusi on otsustatud esitada valimatult, ilma faktidele põhinemata ja vaieldamatu sooviga teha Kekkilä süüdlaseks kõikides keskkonnahädades, mis sealseid inimesi puudutavad.
Meie äritegevuse üheks juhtmõtteks on vastutustundlikkus, keskkonnasõbralikkus ja arvestamine kohaliku kogukonnaga. See ei saakski teisiti olla, sest see on meie kui 50 protsendiliselt Soome riigile kuuluva omanikfirma raudne põhimõte, mis kehtib kõikidel turgudel, kus ettevõte tegutseb. Soome riigi keskkonnateadlikkust ja erilist tähelepanu sotsiaalselt vastutavale ettevõtlusele arvestades ei saaks me endale lubada mitte ühtki teistsugust mõttelaadi.
Lisaks eelpoolmainitule peame oluliseks ka punktuaalset ja väga teadlikku seadustest kinnipidamist. Ilma kehtiva kaevandusloata ei saaks me kaevandada mitte ühtki kuupmeetrit turvast ei Niibi rabas ega üheski teises kaevanduses. Sestap teevad meile esitatud süüdistused meid lihtsalt nõutuks ja panevad nördima.
Kekkilä maine nii rahvusvahelise kontsernina, Soome riigi omanduses oleva ettevõtjana, ühe olulise Eestis tegutseva suureksportöörina kui ka tööandja ja maksumaksjana, ei lubaks ei keskkonda kahjustavat tegevust ega ka ebaseaduslikku turbakaevandamist.
Lisaks on meie argumentideks nii uuringute keskkonnamõjude hindamise tulemused, mitmete Eesti tunnustatud teadlaste arvamused, mis kinnitavad, et Kekkilä turbakaevanduse tulemused ei ohusta kohalikku keskkonda ega mõjuta ka elanike kaevuvee kvaliteeti.
Me läheme homme hommikul taas tööle sama kindlustundega, et tegutseme keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonnalubade alusel. Me oleme samamoodi nagu kohalikud elanikud mures kaevuvee kvaliteedi pärast ja nõus panustama meetmetesse, mis seda kvaliteeti aitaksid parandada ja mille mõju ning tulemuslikkus oleks tõestatud ning silmaga näha.
Raoul Johanson
Kekkilä Eesti OÜ juhatuse liige
Lugupeetud hr Johanson , mõistik oleks kutsuda kokku( see haukujate kari) aga paisttab et harimatute m atsdega on võimatu rääkida.
Vana tõde et iga ( parm tahab pappi , aga tule tee tööd . näe vaeva siis saad ka raha ) . Edu teile hr johanson .
Lugupidamisegal lembit kuhi@eltelnetworks..com
jaaa-eks kelle leiba sa sööd selle laulu sa laulad…
Krt! Nagu vene ajal! Kui on faktid, käige välja, aga ärge lahmige tühja!
Faktid on neil kellel raha faktide kogujaid palgata.See on ikka nii käind olgu vene,euroliidu või roomaajal.
siin oleks kapole uurimist
Õige jutt, hr Johanson. Kekkilä firmaga täies kupatuses ühinesite ju alles mõned aastad tagasi. Teod, millest kõik probleemid alguse on saanud, on tehtud ammu enne seda. Kehtiv kaevandusluba Niibi II ala kohta oli teil 2001. a vaid 3 kuud (teie KMH aruande põhjal), edasi räägite vaid mingitest lubadustest, mille kohta paberil ette näidata seni midagi pole olnud. Selle ajaga oleks vast tõesti jõudnud teha veidi projekteerimise töid, aga mitte kraavitada ja osaliselt koorida pinnast. Ja samal ajal lõite kopad maasse ka Niibi III (Tui raba) alal. Nende aastate (2001-2002) tegevuse mõju ei analüüsi KMH uuring. Kas sellepärast, et just sellest… Loe rohkem »
Enne teie jõulist tegutsema asumist oli seal kandis: Salajõgi heledaveeline, vesi kaevudes samuti selge, läbipaistev ja joogiks kõlblik.
ka tsuktsid ja kirgiisid ei saa aru, kui nende maapõues asuvad teemandid nafta ja vasemaak välja kaevandatakse ja asemele saavad punased jõed ja äraveetud mäed ning tasakaalust väljaviidud looduse, kaevandajad aga omale jalgpalliklubid ja superjahid ning on mures kust järgmis klubi osta saaks
Üldiselt tubli mees see johanson.paljud sealkandi inimesed said vähemalt jorralikku palka,ilmselt saavad praegugi. Aga tuleb see jama pöhjusel vöi teisel,siis äkki on omavalitsustel ka mingi kohustus,et inimestel oleks puhas joogivesi? Meie riigis vist mitte!