Lääne Elu ajakirjanikul ilmus raamat

Foto: Arvo Tarmula

Kirjanikul ja Lääne Elu ajakirjanikul Kaie Ilvesel (fotol) ilmus uus lasteraamat „Vigur kellassepp”, mis räägib kellassepp Ördinandist, kes on ajalõksu kinni jäänud ega saa sealt kuidagi välja.

„Raamatu alguses on Ördinand hästi kurb, sest proua Ördinand on rongi alla jäänud. Ördinand ei taha enam kellasid parandada ja viskab need majapidamisest välja. Ördinandil on aeg katki läinud, ta on ajalõksu kinni jäänud ja ta mõtleb ainult vanadele asjadele,” kirjeldas Ilves oma raamatu peategelast ja tema lugu.

Härra Ördinand, kes oma eluga enam edasi ei lähe, vaatab ainiti piltpostkaarti proua Ördinandist ja on tohutu kurb. Raamatus hakkavad segunema reaalsus ja ebareaalsus ning nõnda juhtubki, et kadunud proua Ördinand näeb kurbusest vaevatud Ördinandi ja otsustab midagi ette võtta.

„Ühel heal päeval istubki proua Ördinand katuserennis ja kõlgutab jalgu. Raamat jutustabki sellest, kuidas proua Ördinand sekkub,” rääkis Ilves.

Lõpuks saab Ördinand ajalõksust välja ja on taas rõõmus, aga kuidas see juhtub, saab teada raamatust endast.

„Põhimõtteliselt on raamat sellest, kuidas kurbusega toime tulla,” rääkis Ilves.

Kuigi lugu ei sünni kunagi mitte millestki – kirjanikul ei ole sellist asja, et ta mõtleb kõik puhtalt välja, ikka kirjutab enda seest või pealt vähemal või rohkemal määral –, on kõik raamatu tegelased välja mõeldud. Peale härra ja proua Ördinandi on tegelasteks ka proua Roosinupp ja kassipoeg Nosu. Härra Ördinandi ruuduline tutiga sonimüts on aga pärit päriselust, nimelt on selle prototüüp Steni muinasjutuvõistluse korraldaja Ants Roosi müts.

Kirjutanud on Ilves sellest ajast peale, kui ta kirjutamise ära õppis. „Ma suurt muud ei oska, midagi peab inimene tegema,” rääkis ta naljatledes.

Uueks raamatuks on tal juba idee ja peale selle ootab üks üle aasta seisnud käsikiri trükivalgust. Ka varem ilmunud „Vanaisa maja” soovib ta edasi kirjutada. „Kui üks maailm on juba loodud, näiteks nagu Tove Jansson on loonud muumimaa, siis saab alati lugusid juurde luua,” rääkis Ilves, kelle lemmikkirjanikud ongi „Muumitrolli” autor Tove Jansson ja Jeanette Winterson.

Kaie Ilvesele meeldib tema raamatu toimetaja Rein Põdra ütlus, et ükskõik kui hästi kirjanik kirjutab, ikka saab talle osaks ainult hiilgav kaotus. „Kui raamat trükis ilmub, on väga tore, aga natukese aja pärast hakkab piinlik ja süda hakkab valutama, et oleks võinud paremini,” tunnistab Ilves.

Kirjaniku igipõline soov saavutada täiust ei täitu kunagi.

Üks raskeimaid asju kirjutamisprotsessis on Ilvese meelest see, kui lugu on valmis saanud, aga ei ole veel kirjastusse läinud. „Kui ma kirjutan, siis kirjutan intensiivselt iga päev. Kui lugu valmis saab, peab selle lahti laskma, ja see on hästi raske. Vabastab see, kui lugu kirjastajale ära anda,” tõdes ta.

Teose esimese lause kirjutamist peab ta aga väga toredaks asjaks. „Lugu areneb ise, ta ei tule mulle pähe valmis loona,” ütles Ilves, kes saab teada, kuidas kirjutatud lugu lõpeb, tavaliselt alles siis, kui on kirjutamisega poole peale jõudnud.

„Vigur kellassepp” on mõeldud nii lastele kui ka täiskasvanuile. Kaie Ilveselt on varem ilmunud kassilood „Tädi Motja ja teised”, „Tädi ja Motja teistmoodi suvi”, „Tädi, Motja ja Nipsik” ning fantaasiažanrist „Vanaisa maja” ja „Sünnipäev”.

Loe ka Aivo Paljasmaa arvustust.