KINNISVARAARENDUS: Tishler ehitab Sadama tänavale luksuselamu

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

sadama_21

Haapsalu Sadama tänava uusarenduse eskiis. ERAKOGU

Lähiajal, arvatavasti tuleval nädalal algab Haapsalus Sadama tänava lõpus aastaid tühjalt seisnud maja lammutamine, tuleval kevadel kerkib selle maja vundamendile kümne korteriga luksusmaja.

Selle ettevõtmise taga on Haapsalu juurtega ettevõtja Veiko Tishler, kes on koos kompanjoniga pankrotipesast ära ostnud ammuse, ühe omaniku käest teise kätte käinud arendusprojekti. Sadama 28 krundile on arhitekt Emil Urbel kavandanud kauni osaliselt kolme korrusega kortermaja. See on Emil Urbeli ainus töö Haapsalus.

Tishleri sõnul on majas viis suurt, kolme korrust läbivat korterit, kolme terrassiga, neist üks katusel. Viis korterit on väiksemad, kahe terrassiga. Igal korteril on koht kahe auto tarvis. Maja merepoolses küljes on väike paadisild.

„Haapsalus rohkem selliseid – jalad vees – maju ei ole,” ütles Haapsalu linnaarhitekt Anu Joost. Maja saab tulla nii mere kaldale seepärast, et see ehitatakse vana maja vundamendile.

Joost usub, et selliste korterite järele on nõudlust ja hind, mida nii eksklusiivne asukoht küsida võimaldab, tasub ehitamist. Tishler oli nõus, et väga odavalt sellesse majja korterit ei saa. Esialgse plaani kohaselt jääb ruutmeetri hind 2500 euro kanti. Kui sellega ei õnnestu müüa, oli Tishler valmis ka hinda alla laskma, kuid lisas, et huvi korterite vastu on juba praegu päris suur. Üks huviline on Tishler ise, kes on pikka aega otsinud endale Haapsalus elukohta.

Tishler ütles, et käib Haapsalus tihti, sest ühelt poolt on Haapsalus eriline aura, aga tal on Laine spaahotelli omanikuna siin ka tööasju ajada. Küsimusele, kes on potentsiaalsed ostjad, vastas Tishler, et kedagi tagasi ei saadeta, aga praegu on peamised huvilised need, kellel on Haapsaluga mingi side: kes on siit pärit, kes on siin lapsepõlves suvitanud, kellele Haapsalu lihtsalt  meeldib.

„Ise ka imestan, et Haapsalul on nii palju fänne,” ütles Tishler.

Ehitaja on kavas valida juba sügisel, aga ehitus algab tuleval kevadel. Esimene maja peaks valmis saama 2017.

Kui esimest maja saadab müügiedu, tahab Tishler ehitada selle kõrvale teisegi maja. See tuleb pooleli jäänud vetelpäästehoone varemeile ja moodustab esimese majaga arhitektuurilise terviku. Maja ei tule täpselt samasugune, kui on kavandatud maavalitsuse hoone asemele. Selle arhitektuurilise poolega veel tegeldakse, ütles Tishler.

 

Sadama 26 ja 28 käekäik

• Lääne maavalitsus erastas krundid koos pooleliolevate ehitustega. Krundid vahetasid omanikke, kuid seisid kasutuseta.

• 2005 algatas Sadama 26 ja 28 krundi omanik Aivar Kroon esimese detailplaneeringu, eesmärk oli need hooned rekonstrueerida.  

• 2007 kiitis Haapsalu linnavalitsus heaks detailplaneeringu, mis lubas krundi uuel omanikul, OÜ-l Pool ja Pool, püstitada Sadama tänavale kaks kolme korrusega elamut. Arendaja sai keskkonnaministrilt loa vähendada ehituskeeluala, täita rannapromenaadi tarvis merd ja rajada paadisadam. 17 000 m² krundi võrdsed omanikud olid Koit Uusi firma Uuemõisa Invest ja AS Oma Ehitaja.

• Sadama tänava elanikud protestisid kolme korrusega elamute vastu. Kui detailplaneering jõudis oktoobris 2007 Haapsalu linnavolikokku, ei suutnud volikogu otsustada, mida võiks nende kahe majaga teha.

• Veiko Tishler koos kompanjoni Aarto Eiprega said krundi omanikuks Euroextra OÜ omandamise kaudu tänavu märtsis.

Allikas: Lääne Elu, Haapsalu linnavolikogu

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
11 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Küsimus
8 aastat tagasi

Küsimus: mille poolest erinev planeeritav betoonklots juba seal olemasolevatest lagunevatest betoonklotsidest?

Tõeliselt innovaatiline lähenemine… milline miljöötaju, milline erakordne genius loci tunnetus! Erakordselt peen maitse — endalgi tuleb Haapsalu pitssalli maik man, kui seda eskiisi vaadata.

Igatahes, seltsimehed: edasi nõukogude arendajad ja arhitektid!!
Ärgem peatugem enne, kui kogu maa on betoniseeritud!!!

Juss
8 aastat tagasi

Selline klaas kuubik on tänapäeval “luksuselamu”.

.
8 aastat tagasi

saan aru et suure korteri hinnad võivad alata kusagil 300 000 eurost. Ei kujuta küll ette,et suvitamiseks selles hinnas korterit tahaks osta, olgu ükskõik kui suur Haapsalu fänn.

pook
8 aastat tagasi

Pilt on võetud kuskilt Hispaaniast. Meil Sadama tänaval valitsevad bomžid.

poogile
8 aastat tagasi
Reply to  pook

Avaldad arvamust kui bomž ja seetõttu pole sul ka kujutlusvõimet, et Sadama tänaval on kohta ka seesugustel elamutel.

pook sina vää
8 aastat tagasi
Reply to  pook

möhh

Tubli!
8 aastat tagasi

Tubli mees! Soovin edu ja loodetavasti tuleb teine maja ka peatselt!

Nimetame asju nii nagu nad on
8 aastat tagasi

Tishler ei ehita siin midagi. Inimesed ehitavad. Tishler kirjutab äriplaani. Küsib selle jaoks pangast raha ja need samad inimesed maksvad selle pangalaenu klientidena kinni .

ikka õiged nimed
8 aastat tagasi

Tishler just ehitabki, mees on tegija. Kellu ja vaaderpassiga mehed laovad müüri. Igaüks oma liistude juures. ::))

aga
8 aastat tagasi

kui endise polikliiniku juures on ju ka suuremad kivimajad….et kui ühed võivad ehitada,siis miks mitte ka teised.

hunter s. thompson
8 aastat tagasi

haapsalus on eriline aura… jah, kuid mitte betoonist ja klaasist kuubikute pärast.

You know price of everything, but value of nothing.

Linnavalitsusele kiidusõnad: jutt, et ka lihtinimene võiks mööda randa Promenaadist Jahtklubini jalutada oli ilus valimismuinasjutt.

Eks jah linnaruumi harmooniline arendamine piirdubki LVs tavainimeste aknaliistude laiuse mõõtmises ning aiaposti värvi üle ilkumises.