Raudteetrassi arutelu Taebla vallamajas. ARVO TARMULA
Teisipäeval Taeblasse Lääne-Nigula vallamajja raudteetrassi tutvustavale koosolekule tulnud inimestel oli kaks peamist muret: suletavad ülesõidukohad ja Taebla asulasse kavandatud trassimuudatus.
Raudteetrassi planeerijad pakkusid Taeblas välja kaks lahendust: raudtee endine asukoht ja Tallinna maanteele 350 m võrra lähemale toodud alternatiivne trass.
Nii vallavalitsus kui ka elanikud laitsid alternatiivse valiku maha, sest see läheks elumajadele liiga lähedale ja tekitaks mitu uut ülesõidukohta.
„Meil ei ole soovi raudteed Taeblas uude kohta panna,” ütles planeeringu projektijuht Liis Moor alternatiivse trassi kohta.
Selle variandi peamine pluss on, et raudteejaam jääks Taebla uuele osale lähemale. Moor lisas, et mürauuring võib selle
variandi isegi välistada.
„Ütleksin, et saja protsendi tõenäosusega alternatiivset trassi ei tule,” ütles raudteeprojektiga aastaid tegelnud Tallinna tehnikaülikooli teadlane Rein Riisalu. „Ei tule, sest see on saanud nii palju negatiivset tagasisidet ja et see ei anna ka majanduslikku efekti.”
Kõige rohkem aega kulus arutelule ülesõidukohtade ümber, eriti palju on neid Võntküla, Leediküla ja Turvalepa kandis. Kui järgida määrust, mis ütleb, et raudteeülesõidukohad võivad olla üksteisest 2 km kaugusel, võivad muutuda raudtee-äärsed külad ääremaaks. Ümbersõidud võivad vähendada kohalike turvatunnet, sest pikeneb kiirabi ja päästjate kohalejõudmise teekond. Seepärast sai maavalitsus Võntküla kandi inimestelt 40 allkirjaga pöördumise.
Ülesõidukohad arutati Taebla koosolekul üksipulgi läbi ja pinged olid maandatud, kui Rein Riisalu ütles, et sellist otsust, mitu ülesõidukohta jääb ja mitu kaob, veel ei ole. Ülesõidukohad on kaardistatud. Planeerijad on uurinud, milliseid ülesõite võiks kinni panna, milliseid ei või ja milliste üle tuleks arutleda.
Riisalu soovitas kohalikel isekeskis mõelda, millised ülesõidud on neile nii tähtsad, et nad ei loobu neist mingil tingimusel, ja milliste suhtes on nad valmis kompromissi tegema.
Järgmise sammuna hindab Maves AS raudteetrassi keskkonnamõju. Uuritakse raudtee tekitatud müra ja mõju kahepaikseile, roomajaile, nahkhiirtele ja vääriselupaikadele. Samuti uuritakse ehituseaegset mõju: teede rikkumine, jäätmed, metsa raadamimine, tallamine jne.
Keskkonnamõju uuring peaks valmis saama augustis-septembris ja seda tutvustatakse taas raudteeäärsete omavalitsuste elanikele.
Umbes kuu aja jooksul ootab Maves kõigilt küsimusi ja soove, millele keskkonnamõju uuring võiks vastata.
„Kui tuleme sügisel aruandega teie ette, siis on ei saa enam küsida,” ütles Karl Kupits Mavesist.
Egas see saa vene raudtee mis kiliseb ja koliseb. Tunnis korra või paar sõitvat rongi on vaevu kuulda, saab ju rajada osalise müraseina, siis aint näeb et sõidab ja ei kuule midagi. See maantee teeb lugematul arvul kordades rohkem müra kui raudtee. Üks asi mis kindel on sammud mida mõõdetakse hommikul rongile kõndides ja siis on ülihea kui peatus majadele väga lähedal. Iga hommik kui sinna eemal asuvasse peatusesse kõnnitakse mõeldakse, et kes see seda sinna kaugele tahtis.
aga jaam tuleb uute
mingit raudteed ei tule,ei ole mõtet üritadagi
ga mõtle, kui palju raha kulub uuringutele!!