Euroopa Liidus on 20–29-aastaste noorte jaoks üks suuremaid probleeme tööturule sisenemine ja töötus, eriti madalama haridustaseme puhul. Eesti madalama haridusega noorte tööturupositsioon pole kuigi hea, aga olukord on Euroopa Liidu keskmisest parem, kirjutab Statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell Statistikablogis.
Noorte olukord tööturul on nii Eestis kui ka Euroopa Liidus olnud pidevalt terava tähelepanu all, seda eriti seoses möödunud ning paljudes EL riikides jätkuvalt kestva majanduskriisiga. Kui vanemaealiste peamine probleem on tööturul püsimine ja konkurentsivõime säilitamine, siis noortel tuleb hakkama saada tööturule sisenemisega, kus nende kahjuks räägib vähene töökogemus ning sageli ka puudulik haridus.
Noorte raskusi tööturule suundumisel võib seletada järjekorrateooriaga, mis paigutab inimesed teatud omadustest lähtuvalt soovitud töökohtade pingeritta. Sõltumata soost, haridusest või etnilisest päritolust, on noorte tõenäosus olla järjekorra eesotsas võrreldes parimas tööeas 30–49-aastastega oluliselt väiksem, kuna neil ei ole veel piisavalt töökogemust ja haridust. Näiteks kõrgharidusega noorte puhul kipuvad tööandjad otse koolipingist tulnutele eelistama samuti kõrgharidusega, kuid juba töökogemusega inimesi. Siiski jõuab enamik kõrghariduse omandanud noortest lõpuks ikkagi haridustasemele vastavale tööle. Vajalik töökogemus saadakse kooli kõrvalt töötades ja/või madalamatelt positsioonidelt alustades.
Selge on see, et kõrgem haridustase avab rohkem uksi kui madalam. Töötusriskid sõltuvad haridustasemest märkimisväärselt ning on madalama haridustasemega noortel oluliselt suuremad, seda nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides. Käesolevas analüüsis on vaatluse all 20–29-aastased madalama haridusega noored, kellest enamiku kõrgeim omandatud haridustase on põhiharidus, kuid kelle seas on ka neid, kel põhiharidus kätte saamata. Analüüs ei hõlma alla 20-aastaseid noori, kuna enamik neist on haridust alles omandamas ja pole tööturule veel sisenenud (nn mitteaktiivsed).
Eesti madalama haridusega noorte olukord tööturul EL keskmisest parem
Eestis oli 2014. aastal 20–29-aastaste madalama haridusega noorte tööhõive määr 57% ja töötuse määr 19%, seega üle poole selles vanuses madalama haridusega noortest oli endale töökoha leidnud. Samas iga viies tööturul olev madalama haridusega noor alles otsis tööd, mida oli ligi kaks korda enam kui 20–29-aastaste noorte seas Eestis keskmiselt. Ligi kolmandik selles vanuses madalama haridusega noortest aga ei olnud tööturul aktiivsed. Seega võib väita, et madalama haridusega noorte tööturunäitajad ei ole kuigi head. Samas Eesti lähiriikides oli 20–29-aastaste madalama haridusega noorte töötuse määr oluliselt kõrgem – Soomes 24% ja Lätis ligi 26%.
Valdavas osas EL liikmesriikides kehtis madalama haridusega noorte puhul seaduspära – mida kõrgem tööhõive määr, seda madalam tööpuudus. See seaduspära kehtis ka Eestit lähiriikidega võrreldes – Eesti madalama haridusega 20–29-aastaste seas oli tööhõive määr kõrgem kui Soomes (42%) või Lätis (ligi 49%). Esmapilgul triviaalsena tunduv seos ei pruugi seda tingimata olla, kuna madalam hõive võib tähendada kõrgemate töötusnumbrite asemel hoopis seda, et riigis on selles vanuses õppivate noorte osatähtsus suurem.
Euroopa Liidu kontekstis olid Eesti 20–29-aastaste madalama haridusega noorte hõive ja tööpuuduse näitajad EL keskmisest oluliselt paremad.
Miks siis on Eesti madalama haridusega noored võrreldes enamiku EL riikidega paremas seisus? Põhjuseid on mitu. Eesti majandus on kriisist mõnevõrra kiiremini taastunud kui paljudes teistes riikides. Samuti on viimasel ajal süvenenud tööjõupuudus eelkõige madalama palgatasemega ametialadel, kus näiteks põhiharidus võimaldab hakkama saada ja nõutavaid tööülesandeid täita. Samuti saab Eesti puhul välja tuua selle, et ligi kümnendik madalama haridusega Eesti noortest on leidnud endale töökoha välismaal.
Siim Krusell, Statistikaameti peaanalüütik
- Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
- Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa).
- Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus vastavas vanuses rahvastikust.
Selleks et need madala haridusega noored leiaksid enda koha ühiskonnas on vaja luua vastav infrastruktuur. Neid aga aetakse orjaturule konkureerima. Pärast polda rahul et makse ei laeku.
Maailmas ei ole kuhugi kadunud tavaline igapäävane teenendus ja muud valtkonnad mis ei nõua inimestel kõrgharidus. Ja selega nõuda kõigil kõrgharidus on lihtsal nii aja kui kaa rahalise resurssi raiskamine. Haridust peaks siiski inimesed omama oma võimete järgi mitte aga tuupimise teel.
Ehk tasuks pilku heita ka mõne eduka riigi poole-*Sveitsis näiteks 3/4 noortest kutseharidusega…meie probleem ongi see iga hinna eest kõrgema hariduse taga ajamine,ja siis palju inimesi kes pole akadeemikud,aga ei oska ega taha ka midagi kasulikku teha.
Uuriv ajakirjandus võiks orjadele selgitada, mis vahe on tööjõuturul ja orjaturul. Selguestuks jääb see, miks madalama haridusega noorte koht ongi vaid tööjõuturul. Kui nii siis inimese väärtuseks ongi temapoolt tehtav töö tulemus, kuid seda teevad masidan kiiremini kui inimene. Seega on inimene meie riigimasinad liigne element.