Neugrundi kraatri makett. URMAS LAURI
Neljapäeval Nõva vallamajas toimunud Neugrundi looduskaitseala rajamise kava tutvustamisel tõdeti, et sealse elukeskkonna säilitamiseks ei saa madalale lubada meretuulepargi rajamist.
Kaitse-eeskirja tutvustanud keskkonnaameti spetsialist Elle Puurmann ütles, et just Neugrundil olevate väärtuste tõttu vaja sinna rajada looduskaitseala. „Paiga teeb eriliseks eelkõige kraater, kuid ka sealsed elupaigatüübid ja karid, mida on Eesti rannikuvees vähe. Samuti linnud, näiteks aulid ja hahad, kes rändel seal peatuvad,“ lausus Puurmann.
Kaitse alla on kavas võtta 21 ruutkilomeetri ehk Kassari saare suurune suurune ala, mis asub tervikuna merealal, umbes 7 kilomeetri kaugusel Põõsaspea rannikust ja Osmussaarest.
Neugrundi meteoriidikraater on rahvusvahelise tähtsusega unikaalne loodusobjekt ja maailmamere teadaolevalt kõige paremini säilinud meteoriidikraater.
Helle Puurmann ütles, et kaitse alla võtmine ei piira praegu Neugrundil olevat tegevust. Teadusuuringud on ka pärast looduskaitse alla võtmist vajalikud ja tarvilikud. Samuti ei piira looduskaitseala mereturismi, näiteks süstamatku ja sukeldumist, ka kalastamine võrkudega on lubatud.
„Me oleme üllatunud,“ ütles Neugrund OÜ juhatuse liige Henno Toiger. Meretuuleparki rajada sooviv firma oli ainus, kes esitas looduskaitseala rajamise kava kohta eriarvamuse. Toigeri hinnangul on see vandenõua tuuleenergia vastu.
„See ei ole vandenõu,” kinnitas keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman.
„Tundub, et on küll, sest ministril [Mati Raidma] oli veel kaks päeva valitsuses olla, kui ta [Neugrundi looduskaitseala kaitseala algatamise määrusele] kirjutas alla,” lausus Toiger.
Neugrundil tuulepargiks kohta ei ole, nentis Lotman.
„Eks ta [Neugrund OÜ] peab otsima uusi kohti,” nentis Lotman. „Meres on palju erinevaid võimalusi. Saaremaa ja Läänemaa merealad lähevad järgmisel aastal planeeringusse.”
Neugrundile kavandatav meretuulepark võib Puurmanni sõnul linnud eemale peletada, samuti võivad tiivikud linde vigastada. Tuulikute ehitus võib lõhkuda kraatrit, samuti võivad setted liikuma hakata.
Lisaks looduskaitsjaile ja kohalikele elanikele on selle meretuulepargi vastu ka kaitseministeerium, kes kavandab Peraküla randa laskepolügooni.
Toiger ütles, et nemad tegutsesid tuulepargi loomisega juba ammu enne seda, kui sinna looduskaitseala kavandama hakati. Tuulepargi rajamist Neugrundi madalale on firma kavandanud juba üheksa aastat. Neugrund OÜ kavandatud meretuulepargi kohta algatati keskkonnamõju strateegiline hindamine (KMH) ja see jõudis augustis 2010 aruandeni.
Neugrund OÜ soovib madalale paigaldada tuulikuid ligikaudu 12 ruutkilomeetri suurusele kokku 38 viie megavatise võimsusega tuulikut. Projekti eeldatavaks maksumuseks on pakutud 250-500 miljonit eurot.
Neugrundi meteoriidikraatri ekspertiis soovitas ala looduskaitse alla võtta. KMH aruandes leiti, et tuulepargi mõju on loodusele negatiivne, kuid selle võiks leevendusmeetmeid kasutades rajada.
„Me täiendame seletuskirja, seejärel vaatab keskkonnaamet selle üle ning saadab seletusskirja keskkonnaministeeriumisse ülevaatamiseks. „Ja kui kui kõik on vastuvõetav, siis läheb seletuskiri teistesee ministeeriumidesse kooskõlastusringile. Eeldatavasti järgmise aasta märtsis jõuab valitsusse,“ ütles Elle Puurman.
Meretuulepargid
Kokku on Eestisse planeeritud kolm suuremat projekti, mille koguvõimsus on 1490 MW.
Nelja Energia projekt Hiiumaa lähedal 700 MW
Eesti Energia projekt Liivi lahel 600 MW
Neugrund OÜ projekt Neugrundi madalale 190 MW
Neugrundi kraater
Neugrundi kraater on Osmussaare ja Krassi saare vahel asuv 535 miljoni aasta vanune veealune meteoriidikraater. Neugrund on Eesti suurim ja vanim meteoriidikraater. Kraatri meteoorne päritolu tõestati 1998. aastal.
Neugrundi kraatrit peetakse maailma üheks kõige paremini säilinud madalmere kraatriks.
Kraatri ringvalli läbimõõt on 9 km, laius 2,5–3 km ja kõrgus 50–100 m. Kraater on täitunud setetega, mistõttu ei ole selle esialgne sügavus teada, kuid arvatakse, et see on rohkem kui 500 m. Tänapäeval on kraatri sügavuseks 40–70 meetrit.
Plahvatanud asteroid oli umbes 1 km läbimõõduga. Plahvatus toimus meres, umbes 100 km kaugusel rannikust. Veekihi paksus oli sel ajal 100–200 meetrit.
Kraatri koordinaadid 59°20'N, 23°31'E.
Aulide ränne
Koos Osmussaart ja Põõsaspea neeme ümbritsevate meremadalatega moodustab piirkond rahvusvaheliselt tähtsa peatumiskoha aulide rändeteel (nn pudelikaela). Piirkonda läbib aastas 1,5–2 miljonit veelindu (Haapsalu-Noarootsi projektialal ja Neugrundi madalal talvituvate, sulgivate ning sügis- ja kevadrändel peatuvate veelindude arvukus ja levikumuster.
Aul on väheneva arvukusega liik, nende arvukus on viimastel aastakümnetel pidevalt vähenenud. Kogu sügishooajal Põõsaspea neemel loendatud aulide koguarv oli 2004. aastal 432 000 ja 2009. aastal vaid 316 000 isendit. Neugrundi madala lisamine kaitstavate alade hulka aitab tagada aulide peatuspaikade kaitset Soome lahes.