Püha Laurentius (tuleõnnetuste eest kaitsjana tuntud märter) on 2014. aastal Lääne maakonna elanikke igati püüdnud tuleõnnetuste eest kaitsta. Kahjuks peame koos kurbusega tõdema, et lisaks hävinud varale on vähenenud ka Lihula linnakodanike read kahe inimese võrra, kirjutab Päästeameti Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja Jaak Jaanso.
Lääne maakonnas toimus 2014. aastal 102 tulekahju, neist 21 eluhoonetes, neli eluhoonete abihoonetes, neli tööstushoones, üks kaubandushoones ja üks lasteaias. 10 tulekahju said alguse seoses küttesüsteemide kasutamisega, 10-l juhul seoses lahtise tule kasutamisega, viiel juhul oli tegemist rikkega elektriseadmes või –juhistikus, kahel juhul põhjustas tulekahju pikselöök, ühel juhul oli tegemist süütamisega ja ühel juhul hooletu tuletöö tegemisega.
Kindlasti on juba kõigile teada, et päästjad ei käi enam ainult tuld kustutamas, vaid pööravad suurt rõhku ka ennetusele. Selleks külastavad päästjad kodusid ja seda eelkõige eesmärgiga nõustada inimesi, kuidas elada tuleohutult. Kindlasti ei käi nad kellegagi pahandamas ega ka trahvimas. Ka päästjad soovivad kogukonnale lähemal olla ja neid aidata. On ju palju meeldivam kohata päästjaid olukorras, kus kõik on hästi, mitte aga olukorras, kus nad tulevad meie kodusid kustutama ja meid tulest välja tooma?!
Lisaks päästjate kodukülastustele on palju selliseid ennetavaid tegevusi, mida me saame ise tuleohutuse tagamiseks ette võtta. Siinkohal annamegi lühikese ülevaate nendest, mis oleksid võinud eelnimetatud tulekahjude tekkimise võimaluse välistada.
Tahmapõlengu vältimiseks peab küttesüsteeme puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui vähemalt üks kord aastas. Küttesüsteemide puhastamise teenust võib osutada korstnapühkija kutsetunnistusega isik. Eelnimetatud pädevusega isikuid on võimalik leida SA Kutsekoda kodulehelt http://www.kutsekoda.ee/, sisestades otsingusse sõna „korstnapühkija“. Lisaks on võimalik leida lähima korstnapühkija kontaktandmeid Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt.
Üksikelamus ja teistes väikeehitistes võib enda tarbeks küttesüsteeme ka ise puhastada, järgides puhastamise nõudeid. Ise pühkijad peavad ühtlasi ka arvestust pidama ja iga viie aasta jooksul tuleb ka neil paberitega korstnapühkija kutsuda. Uue seaduse järgi tuleb seda teha ennem 1. septembrit 2015.
Lahtise tule kasutamisel (ka toidu valmistamisel ja suitsetamisel) ei tohi ära unustada, et tuli on küll inimese sõber (annab sooja), samas võib ta hooletu käitumise korral osutada aga kõige suuremaks vaenlaseks. Toidu valmimise protsessil tuleb pidevalt silma peal hoida. Hooletust suitsetamisel on võimalik suurepäraselt vältida, kui enda väljakujunenud käitumistavasid muuta. Nimelt tuleks hoiduda suitsetamisest siseruumides. Kui mingil põhjusel ei ole õues suitsetamine võimalik, siis siseruumides suitsetades tuleks selleks tegevuseks sisustada üks kindel ohutu koht näiteks köögis. Kindlasti ei tohi suitsetada voodis või pehmel diivanil. Järelejäänud suitsuotsad tuleb panna mittepõlevast materjalist anumasse.
Riket elektriseadmes ja elektripaigaldises on võimalik ennetada, järgides elektriohutuse reegleid. Näiteks külmik vajab maandusega pistikut, samuti ei tohi külmkapi vooluvõrku ühendamisel kasutada pikendusjuhet ega harupistikut. Valgustite puhul tuleks kindlasti jälgida, millisesse keskkonda nad on mõeldud ja eriti tähelepanelikud tuleks olla süvistatud halogeenvalgustite paigaldamisel, pidades kinni nende paigaldusjuhendist. Neil eluhoonete omanikel, kellel on varasematel aegadel paigaldatud Bergmann- või kuulojuhtmed, on viimane aeg pöörduda elektriku pädevusega isiku poole, kes projekteerib ja paigaldab kaasaegsema ja selliselt ka ohutuma elektrisüsteemi. Samuti tuleks arvestada, et ükski asi ei ole igavene – tuleks kindlasti hakata nõukogudeaegset kodutehnikat kaasaegsemate seadmete vastu välja vahetama. Elektriohutuse meelespeaga on võimalik tutvuda Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel.
Kuigi eluhoonetele ei ole piksekaitsesüsteemi paigaldamine kohustuslik, peaks siiski iga enda varast hooliv eluhoone omanik mõtlema korraliku piksekaitsesüsteemi paigaldamisele. Tegemist ehitise välise ja sisese terviklahendusega, selliselt tuleb pöörduda piksekaitsesüsteemide projekteerimise ja paigaldusega tegeleva ettevõtja poole. Äikese ajal tuleb hoiduda telefoniga kõnelemisest, teleri vaatamisest ja ahju kütmisest (suitsusammas toimib piksevardana), eemale tuleb hoida isegi seinakontaktidest.
Suitsuandur. Ainult õigesse kohta paigaldatud, täis patareiga ning tolmust puhas andur aitab meid ohu korral. Kui on suur majapidamine, siis ainult ühest suitsuandurist kahjuks ei piisa. Et andur saaks olla oma ülesande kõrgusel ja meile vääriline abimees, pead sa selle paigutama toa keskele lakke. Seinale paigaldatud suitsuandur võib tulekahju avastada liig suure hilinemisega ning inimelude päästmiseks võib olla liiga hilja. Anduri tööshoidmiseks ei ole vaja midagi muud, kui vahetada patareid. Patarei vahetussagedus oleneb suuresti patarei tootjafirmast, kuid üldiselt on nende elueaks üks aasta. Kui anduri testnupule vajutades ei järgne sellele helisignaal, vajab andur tõenäoliselt uut patareid. Uut patareid vajab andur ka siis, kui hakkab iga kolmekümne sekundi tagant piiksatama. Kõige lihtsam on jälgida punase tulukese vilkumist, mis on omane töökorras seadmele.
Tuleohutusnõudeid igapäevaelus järgides ei ole teil vajadust enam loota üksnes Püha Laurentiuse kaitsele. Lääne maakonna tuleohutus saab nii tagatud kõigi elanike kaasabil. Lisaks on võimalik teada saada enda kodu tuleohutushinnang, vastates 15le lihtsale küsimusele internetiaadressil https://www.kodutuleohutuks.ee/. Ja kui ikka tunnete, et ei ole väga kindel enda kodu tuleohutuses, võtke ühendust Läänemaa päästepiirkonnaga, kust saate kindlasti asjakohaseid juhtnööre ja nõu koduse tuleohutuse tagamisel.
Tuleohutut 2015. aastat kõikidele Lääne maakonna elanikele.
Jaak Jaanso, Päästeameti Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja
järelikult on see Laurentius oma tööd kehvalt teinud!