Laupäeval oli Tallinnas Estonia kontserdisaalis kontsertaktus, et tähistada 25 aasta möödumist Eesti Kongressi esimesest istungist.
Kontsertaktusel kõnelesid president Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam ning Vanalinna Hariduskolleegiumi abituriendid.
Eesti Kongressi liikmeteks valiti 499 liiget ja 43 kodakondsuse taotlejate hulgas valitud sõnaõigusega liiget. Kokku pidas kongress 10 istungjärku. Eesti Kongress lõpetas tegevuse 26. septembril 1992.
„1980ndate lõpus oli idee vabast Eestist juba üsna laialt levinud, kuid polnud selget arusaama, kuidas ja milliste juriidiliste mehhanismidega rahumeelselt selleni jõuda,” selgitas toonaste tegevuste üks eestvedajaid, Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam. Eesti Kongress kogunes oma avaistungile 11.-12. märtsil 1990 ning seal võeti vastu otsus taastada meie iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel.
Kelami sõnul oli toona sisuliselt kaks valikut: „Lihtsam oleks olnud eralduda Nõukogude Liidust ja tunnistada seega selle liidu olemasolu, muutuda selle õigusjärglaseks ning alustada sisuliselt nullist uue riigina. Õnneks läks teisiti ning peale jäi otsus taastada 1918. aastal välja kuulutatud iseseisvus, mis rahvusvahelise õiguse kohaselt polnud ju kunagi lakanud olemast. Ainult see Eesti saab tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade, nagu nüüd ütleb meie põhiseadus. ”
Selleks, et saaks iseseisvuse taastamist läbi viia õiguspäraselt ning rahumeelselt, oli aga vaja Eesti kodanike tahteavaldust, kes olid tegelikult riikliku järjepidevuse kandjad. „Need inimesed olid kõik ju siin olemas, kuid kõigil olid punapassid taskus, Eesti kodanikke kuskil kirjas ei olnud,” selgitas Kelam. Kodanike komiteede liikumine, mis on läbi ajaloo Eesti suurim rahvaalgatus, alustas kodanike registreerimisega ning kümne kuuga registreeris end 790 000 inimest praktikas veel mitte eksisteeriva Eesti Vabariigi kodanikena. ”Nad julgesid tunnistada oma allkirjadega riiki, mida tegelikkuses veel polnud. See oli murrang kogu rahva teadvuses, sellega ületati hirm,” ütles Kelam.
Fotod: Peeter Langovits
