Vabatahtlikud Haapsalu praeguses loomade varjupaigas, mis tahab kindlasti ka uuel konkursil osaleda. Foto: Arvo Tarmula
Möödunud aasta lõpus soovisid kolm omavalitsust – Haapsalu linn ja Ridala ning Lääne-Nigula vald – korraldada ühishanke loomade varjupaiga rajamiseks, ometi ei ole omavalitsused siiani ühisele kokkuleppele jõudnud.
Haapsalu linnavalitsus eeldab, et kõik kolm omavalitsust maksavad igakuiste püsikulude eest. Ridala ja Lääne-Nigula vald eelistaksid maksta tüki eest. Kui nende valda tekib hulkuv koer, siis tema eest nad ka varjupaigas maksavad.
Kuna üksmeelele ei jõutud, koostas Haapsalu linn hankedokumendid iseseisvalt. Seda hanget välja kuulutatud ei ole, sest Haapsalu aselinnapea Peeter Vikmani sõnul on hange praegu pausi peal. Ta ütles, et vallad ei suuda otsustada, kas tulla ühishankega kaasa või mitte. Mõlemad vallad peavad veel volikogus läbirääkimisi.
Ridalas oli volikogu istung üleeile, kus otsustati eelistada teenusepõhist varjupaiga hinda.
„Meil ei ole see probleem nii terav, kui on linnas,” ütles Ridala vallavanem Toomas Schmidt. Samuti tuleb teenusepõhine hind neil Schmidti sõnul odavam, sest aastast olenevalt võib neil olla üks või kaks hulkuvat koera. Linnavalitsuse pakutud juhul peaks Ridala vald maksma 15 protsenti kogukulust ehk valla kanda jääks 1300 eurot aastas. Seni on valla kulutused omanikuta loomadele olnud palju väiksemad.
Schmidt märkis, et kui teha ühishange, on vaid üks teenusepakkuja ega saa kasutada teisi.
Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et varjupaiga ühishange läheb neil kuu lõpus volikogus arutusele ja siis on ka valla seisukoht selge. Lõhmuse sõnul on vallal vajadus varjupaiga järele ja ideaalis sooviks siiski ühiselt teenust pakkuda. Nimetatud ühislepingu korral saab määravaks vallale jääv kulu.
Kuna kohe ei jõutud ühisele kokkuleppele, lükkus ka Haapsalu linna hanke avalikustamine edasi. Selles, kas teenust hakkab pakkuma senine varjupaik või tuleb mõni uus, ei ole Vikmanil eelistusi.
Senine Haapsalus varjupaigateenust pakkunud MTÜ Haapsalu Loom sattus aasta lõpus kriitika alla. Peamised loomakaitsjate süüdistused varjupaiga kohta on olnud loomade ravimise asemel nende eutaneerimine ja loomadele uue kodu mitteotsimine, samuti varjupaiga elutingimused.
Haapsalu loomade varjupaiga teema läks lõpuks poliitiliseks. Riigikogu IRLi fraktsioon eraldas 10 000 eurot nn katuseraha Varjupaikade MTÜ-le, et viimane rajaks uue kodutute loomade hoiukodu.
Varjupaikade MTÜ juht Triinu Priks ütles, et seda raha ei ole nad riigilt veel saanud, küll aga on nad teinud ettevalmistusi, et Haapsalu hankes osaleda, kui see välja kuulutatakse. Samuti on MTÜ-l koht välja vaadatud, kuhu Haapsalus uus loomade varjupaik rajada. Priks ei soovinud uuest asukohast lähemalt rääkida, sest varasemad ebameeldivad kogemused uute varjupaikade rajamisel on ta teinud ettevaatlikuks.
Kuigi hanke esialgses kavandis on Haapsalu linnavalitsus ette näinud, et aasta jooksul tuleks püüda 20 hulkuvat koera ja 50 hulkuvat kassi, on Priksi sõnul raske ennustada tegelikku kodutute loomade hulka. Seetõttu ei saa tema meelest ka prognoosida aastast kulu, kuid linna kava järgi peaks see olema 9000 eurot koos käibemaksuga.
„Teiste linnade ja Haapsalu statistika ei ühildu. Näiteks Valgas ja Võrus on kordi rohkem hulkuvaid loomi kui Haapsalus, kus need peaaegu puuduvad,” ütles Priks. Tema hinnangul on varjupaika jõudvate loomade arv paljudes linnades pärast usaldusväärse varjupaiga tekkimist hoobilt kasvanud, kuid hulkuvate loomade osakaal mitte.
Samuti ütles Priks, et nad teevad Läänemaale varjupaiga ka juhul, kui tulevast hanget ei võida. Ta tõi näite, et ka Viljandis alustasid nad lepinguta, toetudes vabatahtlike tööle, ja hakkasid lepingulisest varjupaigast loomi ära tooma, kui sai täis see 14 päeva, kuni on varjupaigal kohustus loomi hoida.
Priks ütles, et nad valmistuvad Haapsalu hankeks ja kui ka ei peaks hanget võitma, rajavad nad varjupaiga ikkagi, kui riigikogu rahalaev saabub.