Haapsalu on miljööväärtusliku alana tuntud kui madalasustusega väikelinn. Enda hüüdlausetes tutvustatakse end lapse ja noortesõbralikku ning rahvast hoolivat väikelinna, see pidavat Haapsalut eristama suulinnadest. Just madalasustus on see mis on läbi ajaloo meile kuurortlinnana tuntust kogunus. Tulihingeliselt raporteeritakse et võideldakse raudteeliikluse säilimise eest, mis pidavat rohukülani minnes avardama Haapsalu kui turismikuurordi mainet ja haaret. Arendustegevust jälgides võib aga väite, et need on vaid tühjad sõnad põhiliselt pensioniealise linnakodaniku ajude puuderdamiseks, kirjutab Einar Eiland Haapsalu linnakodanike avalikus kirjas linnavalitsusele.
Vastuse Einar Eilandi kirjale saatis Lääne Elule Haapsalu linna avalike suhete spetsialist Tõnu Parbus.
Haapsalu linn on Kiltsi tee 1a. 3, 3b kinnistute lähiala detailplaneeringut menetlenud korrektselt ning seadusest tulenevalt. Detailplaneeringu avalikustamise perioodil ei esitatud linnavalitsusele planeeringu kohta kirjalikke vastuväiteid ja ettepanekuid. Planeering kehtestati 7.01.2015.
– Planeeritav ala Kiltsi tee 3 on endise naftabaasi territoorium, kus praegu asub töötav bensiinijaam, ülejäänud maa-ala on kasutuseta ja seal asuvad endise naftabaasi amortiseerunud hooned ja rajatised. Kiltsi tee 1a kinnistu on hoonestamata. Detailplaneering on koostatud vastavuses Haapsalu üldplaneeringuga, mis käsitleb planeeritavat ala uue arenduspiirkonna. Lubatud on sega hoonestus, erinevad kasutusotstarbed (elamu- , äri-, asutustemaa). Ala asub Kiltsi tee ja Jaama oja vahelisel alal, ühest küljes piirneb väikeelamukruntidega, kuid elamukruntide lähedusse ongi planeeritud pereelamukrundid. Üle Kiltsi tee asuvad korterelamud.
Tegemist ei miljööväärtusliku alaga, ka Kiltsi tee äärne pereelamute ala ei ole määratletud kui miljööväärtuslik ala. Üldplaneering on kooskõlastatud ka Muinsuskaitseametiga.
Planeeritakse tervikuna uut hoonestusala, mille kavandamisel on arvestatud olemasoleva pereelamualaga. Praeguste pereelamukruntide kõrvale on planeeritud samuti pereelamukrundid. Üleminekuks kõrgematele korruselamutele ja ärihoonetele on kavandatud ridaelamukrundid. Kõrgem hoonestus jääb suurema liiklusega Kiltsi tee äärde. Seega on tagatud nii olemasolevatele kui planeeritud pereelamutele suurem privaatsus.
Planeeritud kruntide teenindamiseks on planeeringualale kavandatud omaette tänavavõrk ja olemasolevatel elamualasisestel tänavatel liikluskoormus ei suurene.
– Lisaks pereelamutele, ridaelamutele on kavandatud ka viiekorruselisi korter- ja ärihooneid. Planeeritud korruselisus vastab üldplaneeringule. Kortermajade esimene korrus on madal parkimiskorrus ja viies korrus astub tagasi, moodustab 65% hoonealusest pinnast. Viiekorruselised hooned on kavandatud kahe- ja kolme kaupa. Hoone gruppide vahele on kavandatud tänavad, haljastus, seega mingit massiivset viiekorruseliste hoonete ala ei ole planeeritud.
Kirjas toodud kirjeldused kõrghoonete mõjude kohta võivad olla küll õiged, kuid antud juhul ei ole planeeritud kõrghooneid – viiekorruseline maja ei ole kõrghoone.
– Planeeringuga ei ole kavandatud ehitada konkreetselt ostukeskust, vaid kavandatud ärikrundid, mille võimaliku kasutusena on märgitud nt ostukeskust, majutushoonet, kohvikut. Ärihoonete ehitamisega kaasnevad ka töökohad, sõltuvat konkreetsest ärist. Üldplaneering ei näe ette antud alal tootmismaid.
– Planeering ei käsitle Haapsalu-Riispere raudtee teemat. Maakonna teemaplaneeringuga kavandatav raudteekoridor, ei läbi planeeritavat ala, seega ei takista antud detailplaneering rongiliikluse taastamist.
– Mänguväljakud on planeeritud, igale korterelamukrundile, suurem mänguväljakute ala on ette nähtud avalikule haljasalale.
– Drenaaž on planeeritud, kuid kantud tehnovõrkude joonisele, mitte põhijoonisele.
– Planeeritud kruntide teenindamiseks vajalikud uued tänavad ei ole ühenduses Tiigi ja Räägu tänavatega ja ei saa suurendada nende tänavate liikluskoormust. (Samale küsimusele on vastatud juba kaks aastat tagasi).
– Planeering on avalikustatud vastavalt planeerimisseaduse nõuetele. Planeeringu menetluse käigus korraldati kaks eskiislahenduse avalikku arutelu, mille puhul saadeti teated ka lähimate kortermajade kõigile korterite omanikele (kuigi planeerimisseadus seda ei nõudnud). Osavõtt aruteludest polnud sellegi poolest arvukas (esimesel arutelul registreerus 11 linnakodanikku, teisel arutelul 4). Esitati ka kirjalikke ettepanekuid. Osa kodanike tehtud ettepanekutest võeti arvesse, kuid ei arvestatud Tiigi ja Räägu tänaval elavate inimeste kollektiivses kirjas tehtud ettepanekut mitte kavandada kõrgemat hoonestust kui kaks korrust. Üldplaneering lubab kavandada kuni viiekorruselist hoonestust. Planeeritud ei ole täies mahus viiekorruselist hoonestust, vaid viis viiekordset korterelamut, kaks ärihoonet. Korruselamud on paigutatud selliselt, et need ei riku olemasolevate pereelamukruntide privaatsust.
– Planeeringu vastuvõtmisest ja kehtestamisest teavitati naaberkruntide omanikke, kortermajade puhul ühistute esimehi.
– Planeeringu avalikustamise ajal 1-14.12.2014 ei esitatud linnale ühtegi kirjalikku ettepanekut ega vastuväidet. Planeering kehtestati 7.01.2015. Nii avalikustamisest kui kehtestamisest on teatatud ka avalduse koostanud Einar Eilandit.
Tundub, et enamik linnavalitsusse jõudnud kirja allakirjutanutest ei ole ise planeeringu materjalidega tutvunud, vaid usaldasid avalduse koostajat.
Tõnu Parbus, Haapsalu linna avalike suhete spetsialist
Mis Sul ei tööta:) mulle tundub et seal on loetelu mitte lingid
no seda hullem siis ongi salastataud see mis nende linkide taga on
Kas Parbus võrdub Sukles?
Sisuliselt ongi parbus sukles. Selle vahega ainult et parbus räägib seda mida sukles mõtleb aga sukles ei mõtle üldse mitte midagi. Parbus ütleb ju välja et – Kodanike huvi on see, mida linnavalitsus linnakodanikele ütleb ja linnakodanik on loll kui ta sellest aru ei saa. Aga spetsialitsiks parbust küll pidada ei saa kui isegi projekti lugemisega on probleeme – Planeeritud ei ole täies mahus viiekorruselist hoonestust vaid viis viiekordset korterelamut – kas siis viiekorruseline korter elamu ei olegi enam viie korruseline hoone – KRETIIN. Samas detailplaneeringus on 7 viie kordset hoonet mitte viis. Linnavalitsuse kodukal detailplaneerinu lingid ei tööta http://www.haapsalu.ee/detailplaneeringud… Loe rohkem »
Muidugi peab vana ala jääma. kuhu Einar siis oma prügi edaspidi sokutada saab ja luusida.
Seega siinkommenteerijatest võib aru saada, et nemad eelistavad et Haapsalu miljööks ja väärtuseks oleks vanad lagunenud naftabaasi hooned. Ei no tänan väga. Mina eelistaksin kaasaegset uusarenduspiirkonda tondilossidele. Usun et eelistajaid on veel. Kui maa omanikele ette kirjutada, et teie tohite oma maale teha vaid 1 korruselisi eramuid, siis tõenäoliselt jääb see naftabaas samal kujul sinna järgmiseks 100 aastaks :(. Uusi korterelamuid on meile hädasti vaja. Enamus nõukogude ajal tehtud hooned on amortiseerumas ning 20 aasta pärast tuleb maha lammutada. Praegu on paras aeg selleks valmis olla ja ette planeerida. Ühesõnaga mina pooldan planeeringut ja kutsun hädaldajaid üles, mõtlema järgi, mida… Loe rohkem »
Parbuse tiitlite juures häirib mind tõsiselt sõna “spetsialist”. Kogu elu olen spetsialistiks pidanud ikka midagi muud kui partei suuvoodrit ja musta valgeks rääkijat. Võibolla Lääne Elu panebki selle sõna rohkem irooniaks.
sm kuulub nomenklatuuri hulka
Tahaks kommida oma nime all ja olen seda kunagi kahjuks ka teinud. Vastajad on põliseestlased,kes ainult ANONÜÜMSELT JULGEVAD SÕIMATA. .Olen selles piirkonnas elanud 30 aastat ja praegune planeering on üks parematest. Sõimajad võiks teha,kui mõistus võtab, paremaid ettepanekuid…
mis põed, Gen, niikuinii kõik teavad, kes sa oled. Kas on mõtet mingite anonüümsete idikate peale solvuda?
kindlalt edasi klapid silmadel
Ilmselt ei saa parbus ikka aru, kes mille jaoks on kas inimene riigi või riik inimese jaosk. Parbus esitab enda kõne viisil et inimene eksisteerib riigi jaoks ja internetis on kõik vastused olemas ja linnavalituse teab kõikidele probleemidele vastuseid ja tavakodanik on täielik loll kui ei suuda neid sealt otsida. Ilmselt on parbuse puhul tegemist mitte kõige tervema mõistusega inimesega.