Haapsalu korteriturg. Graafik: Pindi Kinnisvara
Pindi Indeks tõusis jaanuaris 4,6% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1192 eurot. Detsembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1140 €/m².
Kui 2014. aasta detsembris tehti antud linnades 1106 korteriomandi tehingut, siis jaanuaris langes aktiivsus kõigest 886 tehingule, mis on nõrgim tulemus alates 2013. aasta jaanuarit.
Võrdluseks- 2104. aasta jaanuaris tehti indeksilinnades 983 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli ütles, et tehingute arvu langemine on pigem oodatud uudiseks. „Viimastel aastatel aset leidnud kiire hinnatõus ja rabamine turul oli ettearvatav, kuid see pole jätkusuutlik ja ennustatud turu rahunemine algas. Kahekümne tegutsemisaasta jooksul oleme turgu seiranud pidevalt ja jooksvalt. Viimase pikema prognoosi tegime peale suure finantskriisi algust, kus ennustasin hindade buumiaegsele tasemele taastumist praeguseks ehk aastatele 2014/2015. a. Selgub, et nii on ka läinud. Peale seda aga panin graafikule punkti ja nüüd valmistame ette uut pikemat prognoosi,“ ütles ta. „Ülespoole hindadel hetkel enam küll asja pole,“ lisas Roosiväli.
Aktiivsuse languse taga oli peamiselt Tallinna linn, kus langes tehingute arv 526-le (mullune aasta keskmine oli 622), mis on nõrgim peale 2012. aasta detsembrit.
Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 14,7 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 90,9 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
Ülikallis Meerhofi maja ajas kinnisvarastatistika sassi
Ametlikult tegid Tallinna kinnisvarahinnad jaanuaris hoolimata tehingute vähesusest ootamatu 9 protsendilise sööstu üles- põhjuseks Pirita teel asuva Meerhofi korterite tehingud.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et Metro Capitali poolt arendatava Meerhofi korterite keskmine väljamüügihind oli 3300 €/m². „Tegemist on eelmisel aastal nn lukku löödud tehingutega, mille asjaõiguslepingud nüüdseks notarisse on jõudnud,“ lausus ta. „Kuna jaanuar oli Tallinna kinnisvaraturul oodatult kesine ja loid, siis seda järsemalt ülikallid tehingud statistikat mõjutasid,“ lisas ta.
Soomani sõnul on turg hetkel hoolimata statistilisest anomaaliast rohkem ostjakeskne, kuna uusarenduste hindu on pigem allapoole korrigeeritud ning need pakuvad tugevat konkurentsi vanematele elamispindadele, mille müük ei lähe vahepeal kiirelt tõusnud hindade tõttu enam niivõrd libedalt.
„Selliseid anomaaliaid aga näeme tänavu veel- lisaks Meerhofile jõuab notarisse ka Merko poolt arendatav Kentmanni 6, mille hinnad on samas suurusjärgus. 2015. aasta statistikat tasub uskuda ainult linnaosade kaupa,“ sõnas ta.
Korteriarendajad kohendavad hindu allapoole
Lõviosa korterite uusarendusprojektidest on viimase paari kuuga alustanud sooduskampaaniad, lisades hinda köögimööbli või lihtsalt langetanud hindu.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et 50 suuremast Tallinna arendusprojektist on hindu viimastel kuudel allapoole kohendanud üle poolte. „Eelkõige on see halb uudis vanemate korterite müüjatele, sest arendajad reageerivad turul aset leidnud kergele ülekuumenemisele ning liigkõrgeteks kruvitud hindadele kiiremini. Isegi kui nad mõne protsendi jagu hinda alandavad, siis oma kasumiprogrammi täidavad nad ära, kuid see on piisav, et järelturu korterite eest ostjad ära napsata“, rääkis ta. Ostjatele on see loomulikult heaks uudiseks, sest hinnad on taskukohasemad.
Markantseimaks näiteks on Vana-Rannamõisa teel Kakumäe kortermajades välja hõigatud lõpumüük, kus alandati hindu kuni 8%. „Kui ostja saab uhiuue elamispinna kätte veidi üle 1500 eurose ruutmeetrihinnaga, siis hakkavad argumendid kaduma, miks osta sama taseme pealt renoveeritud korter sama linnaosa paneelmajja,“ lisas Sooman. „Ma ei väida, et kohe on tulemas suur hinnasula, kuid selge on, et kes tahab täna kinnisvara kiirelt müüa, peab hinna üle vaatama,“ ütles Sooman.
Väikelinnades turg hangus
Sarnaselt Tallinnale oli ka enamustes Eesti väiksemates linnades tehingute arv viimase aasta madalaim.
Näiteks Rakveres oli viimati ühekohaline korteriomandite tehingute arv 2012. aasta juulis. Tänavu jaanuaris oli see 8, veel kuu varem aga 27.
Ühekohaline tehingute arv oli ka üle 13 000 elanikuga Valgas ja Võrus ning 8500 elanikuga Paides.
Pindi Kinnisvara juhatus esimees Kalev Roosiväli ütles, et eelkõige ei ole küsimus isegi kinnisvaraturus, vaid väikelinnade üleüldises jätkusuutlikkuses. „Kurbusega näeme, kuidas ilusad Eestimaa väikelinnad elanikest tühjaks jooksevad, sest tööd pole ja kindlusetusetunne inimestes vaid süveneb. Loomulikult ei innusta see ka seal piirkondades kinnisvara ostma,“ lisas ta. „Samas tuleb tunnustada neid kohalike omavalitsuste juhte, kes näevad tohutult vaeva, et oma valitsemisalas olevat piirkonda turgutada, osadel on see ka tasapisi õnnestumas,“ möönis Roosiväli.