Politsei unistab kiiruskaameraist Risti–Virtsu teel

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kuigi liiklusrikkujaid tabab politsei Läänemaal iga aastaga järjest vähem, on õnnetusi ja neis viga saanud inimesi aasta-aastalt rohkem.

Neljapäeval omavalitsusjuhtidele ja koostööpartneritele politsei mulluseid töötulemusi tutvustanud Läänemaa politseijuht Argo Tali tõdes, et Läänemaa liiklusstatistikas peegeldub mõningane vastuolu: politseis registreeritud liiklusrikkumiste arv on viimase kolme aasta jooksul poole jagu vähenenud, liiklusõnnetuste ja neis viga saanud inimeste arv aga peaaegu kahekordistunud.

„Jaoskonna tegevuskavas eelmisel aastal liiklusõnnetustega tegelemist kirjas polnud, kuid nüüd tuleb sellele rohkem rõhku pöörata,” ütles Tali.

Mullu registreeriti Läänemaal 94 liiklusõnnetust. Neist veidi enam kui kolmandikus said viga ka inimesed – vigastatuid oli 44. Kolmes mulluses liiklusõnnetuses hukkus kokku viis inimest. Hukkunud olid mootorratturid, ATVga sõitjad ja jalakäija. Tali sõnul sai mõnes surmaga lõppenud õnnetuses määravaks ka inimeste endi käitumine: ta tõi näiteks ATVga teepervest alla sõitnud mehed ning Koluveres maanteesillal istunud ja auto alla jäänud mehe.

Lääne politseiprefekt Kaido Kõplas ütles, et nüüd tuleb tõsiselt mõelda, mida saaks teha õnnetuste ärahoidmiseks, eelkõige peab pöörama tähelepanu kohtadele, kus kõige sagedamini liiklusõnnetusi juhtub.

Haapsalu jaoskonna välijuhi Meelis Laurmanni sõnul juhtub suurem osa liiklusõnnetusi Haapsalus. „Ülekäigurajad,” täpsustas ta. Kõplase hinnangul tuleks linnas asuvad ülekäigukohad seetõttu koos omavalitsusega üle kontrollida ning jälgida, kas need on korralikult valgustatud ja korras.

Tali lisas, et liiklusõnnetuste arvu kasvatas ilmselt ka ristmiku ümberehitusega seotud liikluskorralduse muudatus. „Mitu õnnetust oli Tallinna maantee ja Niine tänava ristmikul, kus kõrvaltee muutus peateeks ja kohalikud ei jälginud märke,” tõi politseijuht näite.

Kiiruskaamerast abi

Liiklusvaldkonnas on süütegudest endiselt esikohal liigne kiirustamine, kuigi kihutajaid tabati mullu ligi 400 vähem kui 2012. aastal. Pärnumaalt Haapsallu tööle sõitva Tali hinnangul ei paista maanteel küll silma, et lubatust kiiremini sõitjaid vähemaks oleks jäänud. „90kilomeetrise tunnikiirusega sõidetakse ka politseiautost mööda,” tõi ta näite.

Kõige rohkem ollakse kihutajatega hädas Risti–Virtsu maanteel, kus ei pea praamile ruttajad lubatud piirkiirusest kinni. „Mu talu on tee ääres ja seal on kuulda, mis maanteel toimub,” teadis Kullamaa vallavanem Jüri Ott rääkida. Kolleegiga oli nõus ka Hanila vallavanem Arno Peksar, kes nimetas kõige ohtlikumate kohtadena Risti–Virtsu maanteel Lihula ja Kõmsi kanti.

Maanteeametiga on kõne all olnud võimalus paigaldada Risti–Virtsu maanteele kiiruskaamerad. Kõplase hinnangul rahustavad kiiruskaamerad liiklust päris hästi, mida on tema sõnul näha Tallinna–Tartu maanteel.

Tali sõnul on maanteeamet küsinud politseilt arvamust, kuhu võiks kaamerad paigutada. „Esimese hooga soovitasime kohti Lihulast Virtsu poole,” ütles ta.

Kas ja millal võiksid kaamerad Risti–Virtsu maanteele ilmuda, pole teada. „Kiiruskaamerate selle aasta paigaldusplaanid on kinnitatud ja Läänemaale ei ole kavas statsionaarseid kiiruskaameraid paigaldada,” ütles maanteeameti pressiesindaja Mari-Jaana Adams.

Piirkiiruse ületamise järel oli mullu kõige rohkem rikkumisi seotud kergliikluse ja turvavarustusega (puuduvad helkurid, jalgrattakiivrid jms).

Politseistatistika andmeil on joobes juhtide arv vähenenud. Tali sõnul „puhutati” mullu umbes 14 500 autojuhti, mida on tunamullusest pisut vähem. „Peame üle vaatama oma operatsioonide taktika ja tegema neid hajutatult,” ütles Tali.

Kõplase hinnangul pole pilt siiski nii roosiline, kui arvud näitavad, sest alanud aastal on politsei tabanud Läänemaal juba 12 joobes juhti. „Seda on palju,” tõdes prefekt.

Kiiruskaamera distsiplineerib liiklejaid

Eelmise aasta seisuga oli Eesti riigimaanteedel üleval 53 kiirusmõõtekabiini ja 35 kiiruskaamerat, mida aeg-ajalt ümber paigutatakse.

Tänavu jaanuaris saadeti üle Eesti välja 3305 trahviteadet (mullu jaanuaris 3871). Politsei- ja piirivalveameti andmeil on kõige rohkem rikkumisi teelõikudel, kus on lubatud sõidukiirus kuni 70 või 50 km/t.

Politsei- ja piirivalveameti politseimajori Veiko Kommusaare sõnul distsiplineerib kiiruskaamera liiklejaid, tuletades meelde, et lubatust kiiremini sõit pole sugugi mitte tühine rikkumine, millele võiks läbi sõrmede vaadata. „Kiiruspiiranguil on alati oma põhjus, mille määramisel on lähtutud eri teguritest, sealhulgas teeolud, liiklussagedus ja vaateväli,” selgitas Kommusaar.

Argo Tali arvo tarmula„90kilomeetrise tunnikiirusega sõidetakse ka politseiautost mööda,” tõi Läänemaa politseijuht Argo Tali näite. Foto: Arvo Tarmula

liiklus

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
11 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
defg
9 aastat tagasi

Kas alati peab enne mingi laks ära käima? Tuleb seadustada varjatud kiiruse mõõtmine, sisse viia punktisüsteem, karistused karmimaks, kuni auto sundmüügini….ülbikud ju lasevad kaarega igasugusele ennetusele ja viisakale suhtlemisele!

abc
9 aastat tagasi

keegi teab ka millal sellel teelõigul viimati mingi suuremat sorti avarii oli, mitu inimest seal iga aasta surma saab jne? Teelõigu ohtlikkuse võrldemine muude kohtadega Eestis jne? Artiklist ei loe küll midagi välja – ei tea mida see vallavanem seal tee ääres oma kõrvadega kuuleb – kuidas plaks-plaks masinad iga paari minuti tagant laupapidi kokku lendavad???

Kaarel
9 aastat tagasi

Sellise distantsi peal peaks olema vähemalt kümme kaamerat, mitts üks-kaks. Kümnega saaks kiiruse alla, üksikud täidavad vaid rahakogumise funktsiooni.

Nojah
9 aastat tagasi

Minu meelest võiks kaamera ka Virtsus sees olla, 50km/h tekib kohati tunne, et pargin tee peal.

Vallo Murvel
9 aastat tagasi

Jah, paluks Virtsu-Sillukse lõigule. Praamile tulijad ei hooli miskist. Ja need kes praamilt pääsenud, vajutavad samuti täiega pedaali põhjast läbi.

vera
9 aastat tagasi

Politsei tegeleb tagajärgedega. Süsteem õpetab inimesi võimalikult kaugel enda elukohast tööl käima ja ajae pannakse raha silt külge. Siis on ahvikarjale kubjast vaja kes säädusest näpuga järgi ajaks. Huvitav miks politsei ennetus tegevusega ei tegele.

Neeger
9 aastat tagasi

Mina unistan motiveeritud (palgaga) ja väljaõppinud politseinikest. Teedel peaaegu pole enam ühtki näha.

ma
9 aastat tagasi
Reply to  Neeger

unistan,et neegrid oleksid Aafrikas,aga ei ……………

targutaja
9 aastat tagasi

kaamerad on hea mõte, neid võiks mujalgi veel rohkem olla

Vanka
9 aastat tagasi

Enne ja peale kaamerat käib ralli edasi. Politsei võiks vähem unistada ja tõhusamalt tööd teha!

Indrek
9 aastat tagasi

Kaameraterst oleks palju abi .Statistika ei vasta tõele patrulle on lihtsalt palju vähemaks jäänud . Saaremaalt tulevad ja sinna minejad on põhi probleem . 90 km tunnis sõites oled enamusel jalus .