PÄÄS RIO OLÜMPIALE: Vehklemislootust lahutab olümpiast 100 000 eurot

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Katrina Lehis (vasakult), Kristina Kuusk, Helen Nelis-Naukas ja Nelli Paju. Foto  Arvo TarmulaKatrina Lehis (vasakult), Kristina Kuusk, Helen Nelis-Naukas ja Nelli Paju. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu ühe lootustandvama vehkleja Katrina Lehise treeneri sõnul on sportlase olümpia ettevalmistuse eelarves ligi 100 000 euro suurune auk.

Üleeile hommikul tuli avalikuks, et olümpiakomitee ei ole andnud raha vehkleja Katrina Lehise olümpiamängudel osalemise rahastamiseks, kuid õhtuks olid nad selleks raha leidnud. Eesti olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles ütles Lääne Elule, et Lehis saab juurde 20 000 eurot. Temaga tehakse leping nii, et sellest 75 protsenti saab ta kohe kätte ja heade tulemuste korral olümpiamängudel ülejäänud osa. Suklese sõnul oli 20 000 sama summa, mis Lehis neilt küsis.

Kui see summa lahutada Lehise treeneri Helen Nelis-Naukase koostatud kaheaastasest eelarvest, jääb sinna ikka ligi 80 000 euro suurune tühimik. Nelis-Naukase saadetud eelarve kuni olümpiamängudeni on ligi 142 900 eurot. Selles summas on nii tiitlivõistlustel käimine kui ka treeneri palk, samuti Lehise elamisraha ja spordiks tarvilik. Sellest rahast tasub Nelis-Naukase sõnul alaliit mõlemal aastal 22 600 eurot. Seetõttu jääb neil nende andmete põhjal puudu 97 700 eurot.

„Saab hakkama, hätta pole jäänud,” ütles Lehis oma rahalise seisu kohta ise.

Treeneri sõnul on praegust rahastust arvestades puudu treeneri palk, raha toiduks, vitamiinideks ja massaažiks ning füsioterapeudi tarbeks. Sõitudeks on Lehisel toetus olemas, Nelis-Naukas on võistlustel kaasas käinud omaenese raha eest, sest enda sõnul ei näe ta vastasel juhul Lehise vigu ega tea, kuidas teda treenida.

Kõige rohkem kurvastab Nelis-Naukast, et nad ei ole Haapsalust ega kogu Läänemaalt leidnud toetajat, kuigi on käinud mitmeid ettevõtjaid palumas. Niisamuti on väljaspool Läänemaad tegutsevate ettevõtetega, kust öeldakse enamasti, et juba toetatakse seda ja seda.

„Võib-olla ei oska ma õigesti küsida,” ütles Nelis-Naukas. Enda sõnul on ta seda teinud, see ei ole tulemusi andnud ja see on talle alandav olnud.

Samuti teeb Naukas-Nelise meele nukraks, et mitte ühegi erakonna platvormis pole juttu spordist ja ilmselt jätkub spordi senine rahastuse kaootilisus edasi. Asi halvenes tema sõnul veelgi kaks aastat tagasi, mil kerkis üles Neinar Seli seotus nii olümpiakomitee kui ka seda toetava Tallinna sadama vahel.

„Sportlased on riikliku ettevõtte toetusest ilma, sest poliitika tuli vahele,” ütles Nelis-Naukas. „Kraanid olid kinni ka taliolümpial, kui suusatajad ei saanud korralikult toetusi.”

Nelis-Naukase sõnul lahendaks mure see, kui tippsportlased oleksid riigi rahastusel ja kõik riiklikud ettevõtted maksaksid mingi protsendi kasumist olümpiakomiteele. Tema sõnul on olümpiakomitee asutus, kes teab, kellele ja kui palju on toetust vaja. Praegune riigikogu katuseraha süsteem ei ole tema meelest hea. „Meil on onupojapoliitika – kes keda tunneb –, aga mina ei ole selline tutvuja,” ütles Nelis-Naukas. „Kui keegi õlga alla ei pana, siis rongi pealt maha ei lähe, aga õnnelikud ka ei ole.”


Kaaberma: paanikaks pole põhjust

„Paanikaks ei ole põhjust,” ütles Eesti vehklemisnaiskonna peatreener Kaido Kaaberma.

„Tänapäeva sportlased elavad paremini,” lisas Kaaberma. „Kui ma Barcelona olümpiaks [1992. aastal] valmistusin, anti 1000 dollarit ja öeldi, et tee, mis tahad.”

Kaaberma sai toona OMil neljanda koha.

Kaaberma ütles, et raha võiks alati rohkem olla, kuid vehklejail pole põhjust nuriseda. „Olümpiakomitee annab raha ning alaliit on hankinud sponsoreid,” selgitas Kaaberma. „Autosõit OÜ Haapsalust, EstTrans Kaubaveod, Mootor Grupp ja neid on veelgi.”

Aasta tagasi lõi toonane hooaja juunioride epeevehklemise maailmakarikasarja üldvõitja ja üheksakordne noorte tiitlivõistluste medaliomanik Katrina Lehis käed tuntud Ungari vehklemisvarustuse tootjaga PBT. Lepingu järgi saab Lehis PBTlt vehklemisvarustust kuni 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudeni.

Kaaberma selgitas, et koondise neli liiget (Kristina Kuusk, Erika Kirpu, Irina Embrich ja Julia Beljajeva) on olümpiaettevalmistuse toetussüsteemis A-kategooria sportlased, Lehis murdis end mulluse juunioride maailmameistri tiitliga D-kategooriasse.

„Võistlustele sõidud ja treeningud saab makstud,” ütles Kaaberma. „Treenerit [Helen Nelis-Naukast] igale poole kahjuks kaasa saata ei saa.”

„Kui Lehis koondisse pääseb, läheb [rahastamine] paremaks,” lausus Kaaberma.

„Praegu on ta heas positsioonis, kahel maailma karika etapil on ta koondise eest normaalselt vehelnud,” ütles peatreener. „Kui midagi ette ei tule, võib Lehis koondisse pääseda küll, praegu on ta ju Erika Kirpu järel meie teine number.”


Katrina Lehise olümpiaeelarve 2015.–2016. aastaks eurodes

Suuremad kuluartiklid

  • Võistlused 13 550
  • Treener võistlustele kaasa 12 500
  • Laagrid 11 500
  • Olmekulud 13 200
  • Treeneri palk 12 000

Kokku 149 700

  • Vehklemisliit tasub 45 200
  • Olümpiakomitee 20 000
  • Puudu umbes 80 000

Allikas: Helen Nelis-Naukas

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
15 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Tainas Rein
9 aastat tagasi

mitte psühholoogi, vaid psühhiaatrit. Eriti neil, kes Nelis-Naukase juures treenivad

Sten
9 aastat tagasi
Reply to  Tainas Rein

”Hästi” öeldud.. Miks elad oma emotsioone välja siin tühises kommentaariumis? Püüa ikka leida jõudu ja ütle otse näkku! Aga sa ju ei julge,sest siis on teada kui palju on hoopis sinul vigu 🙂

Kellele+see+raha+tegelikult+vajalik+on?
9 aastat tagasi
Reply to  Tainas Rein

Naelapea pihta!

palk
9 aastat tagasi

2 aasta palk – 12 000.- / 24 kuuga – 500.- eurot kuus….maksud maha – 300.- umbes kátte…palju ?

Rein Talen
9 aastat tagasi

Psühholoogi on kőigil meie sportlastel vaja! Usku endasse on vaja tugevdada, selleks aitab kaasa treeneri kohalolek vôistlustel. Harva kiidetakse, eriti noorte treenereid. Palk ei kompenseeri nende tööd. Edu teile!

Helen
9 aastat tagasi

Maadam Helen ei istu soojas kabinetis vaid töötab 12 tundi päevas pùstijalu.Maadam Helen pole robot ja pūūab ùletöötamise tagajárjel tekkivaid haigusi ennetada puhkustega, mida rahastab ise.Maadam Helen treenib táiskasvanute klassi jòudnud sportlasi juba 10 .a.tasuta nagu Beljajeva treener Kotova jt.See on Eesti spordisùsteem, kus táiskasvanute tipp spordis on palgaraha vaid peatreeneritele, isklikud treenerid káigu mùts peos ettevòtjate ukse taga palumas vòi tehku tööd tasuta.Aga maadam Helen tegelikult vága ei hala ega palunud seda artiklit kirjutada.Ajakirjanik helistas ja kùsis, millele tegelikult ei osanudki vastata….lugu on kokku kirjutatud ajakirjaniku mitte maadam Heleni poolt.Sellele vaatamata on ka maadam Helenil ja sportlastel vaja samuti… Loe rohkem »

ja..
9 aastat tagasi

ohuetj

Treeneri palk
9 aastat tagasi

12 000 kahtlaselt ümmargune summa. Kas ikka makse plaanitakse tasuda?

Prêt, Allez
9 aastat tagasi

Ha-ha-ha.
Ulmekulud, mitte olmekulud oleks pigem óige. Kas maadam Naukase välismaareisid soojale maale on hakanud rohkem raha nódma?
Tóód tuleb teha, mitte vinguda oma soojas kabinetis ha-ha-ha.

mm
9 aastat tagasi

Milleks selline artikkel.Halamine ei vii kuskile.

hm
9 aastat tagasi

Kaaberma elab minevukus.pole mòtet vòrrelda vanade aegadega.ilma toidu ja peavarjuta ikka tippsporti teha ei saa.

Kellele see raha tegelikult vajalik on?
9 aastat tagasi
Reply to  hm

Tundub, et raha üle nurised ainult sind treenerina. Peatreener ja sportlane ise ütlevad, et kõik vajalik olemas ja saab tegelikult ilusti hakkama.

ohjah
9 aastat tagasi

Kahe aastasest 94000-sest ideaal eelarvest tegi ajakirjanik 100 000-se eelarve.