VÕIDUJOOKS EURORAHALE: Läänemaa soovid neli korda suuremad

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Haapsalu muuseumitöötajad Kaire Tooming (vasakult), Anton Pärn ja Marika Peberg tahavad linnusest teha menuka külastuskoha.Haapsalu muuseumitöötajad Kaire Tooming (vasakult), Anton Pärn ja Marika Peberg tahavad linnusest teha menuka külastuskoha. Foto: Arvo Tarmula

Lääne maavalitsuse juures tegutsev arenduskoda hakkab lõpule jõudma ettepanekuga, kuidas võiks jagada Läänemaa konkurentsivõime tugevdamiseks mõeldud 5,3 miljonit eurot.

Lääne maavalisuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu ütles, et konkurentsivõime investeeringumeede on aastani 2020 ainus, mis toetab regionaalarengut. Esialgse kava kohaselt on Läänemaale mõeldud 5,3 miljonit eurot. Üldse jagatakse üle Eesti ligi 135 000 000 eurot.

Maakonnad peavad ette valmistama investeeringuobjektide pingerea. Milline objekt vastab meetme seatud eesmärkidele ja saab toetuse, otsustab EAS. Hindamiskriteeriume täpsustav määrus on alles tegemisel, seni on vaid teada, et raha saavad tervet maakonda mõjutavad projektid, kui nad on seotud töökohtade loomisele, ettevõtluskeskkonna ja töökohtadele ligipääsu parandamisega.

Et ka turismi vaadeldakse nüüd kui üht ettevõtlusala, võis ka turismiobjekte nimekirja võtta, ent tingimusel, kui nad loovad töökohti.

„See on üks harvaesinevaid kordi, kus meile pakutakse raha just selle probleemi lahenduseks, mis on meile vajalik,” viitas Mäesalu töökohtade vähesusele ja sellest johtuvale inimeste lahkumisele Läänemaalt.

Neli korda kallim

Läänemaa nimekiri tuli lubatud rahast neli korda kallim. Läänemaal on valminud 14 objektiga nimekiri maksumusega ligi 20 miljonit eurot. Nimekirjas on seitse ettevõtlusala, mis vajavad investeeringuid, ja seitse turismiprojekti. Viimaste maksumus on 14,5 miljonit eurot, ettevõtlusalade projektide elluviimine nõuab viis miljonit eurot.

„See on alles töödokument,” toonitas Mäesalu, et nimekiri ei ole lõplik. Määrust, mille alusel EAS hakkab taotlusi hindama, veel ei ole. „Kui määrus kehtestatakse, saame selgeks, kas kõik objektid vastavad meetmele.”

Praeguse nimekirja kõige kallim ja suurejoonelisem projekt on Haapsalu piiskopilinnusest keskaja muuseumi kujundamine.

„Linnus on Haapsalu prioriteet,” ütles Haapsalu linnavalitsuse arendusspetsialist Ülla Paras. „Kavas on võtta konvendihoone (väike linnus – toim) aasta ringi turismiobjektina kasutusele, pakkudes seal mitmekesist tegevust.”

Läänemaa ja Haapsalu muuseumide sihtasutuse juhi Anton Pärna sõnul peab muuseum tulema hariv ja meelelahutuslik; andma ettekujutuse keskaegsest elust ja kogeda seda oma nahal. Kas või näiteks teada saades, kui palju tööd tuleb teha, et saada püssirohuveskist üks laeng püssitohtu.

„Haapsalu on võib-olla isegi kõige autentsem keskaegne linnus Eestis,” ütles Pärn. Kõik Eestis Euroopa Liidu raha toel uuendatud või rajatud moodsad muuseumid on näidanud, et külastajaid tuleb esialgu kavandatust mitu korda rohkem.

Pärn arvestabki, et 3–5 aastat pärast projekti elluviimist võib piiskopilinnuses käia vähemalt 60 000 inimest aastas praeguse 20 000 asemel.

Uusi töökohti peaks linnusesse tulema 13, see on pool ühendmuuseumide praegusest töötajaskonnast. Peaaegu niisama palju kui linnusesse, st üle 3 miljoni euro tahaks muuseumide sihtasutus panna ka raudtee ja sidemuuseumi arendamisse.

See on Pärnal varuprojekt. „Kui meil lisaprojekte ei ole, ei saa ka n-ö teise ringi konkursile minna,” ütles Pärn.

Lihula vallast on kaks suurt projekti, neist kalleim on Eesti loodusturismikeskuse loomine Penijõele. Teine on Lihula mõisakompleksi ja linnusemäe kujundamine külastus- ja kompetentsikeskuseks.

Töökohtade loomine

Ettevõtluskeskkonda parandavad projektid on turismiobjektidest hulga odavamad. Kalleim selle valdkonna projekt on Kiltsi tööstusala arendus. Tee, vee ja kanalisatsiooni, elektri jm taristu rajamiseks kulub 1,3 miljonit eurot. Sellega saaks teha ettevalmistuse 10 uue ettevõtte ja 110 töökoha tarvis. Peaaegu niisama palju kuluks Haapsalu linna projektile, mis parandab ettevõtluskeskkonda holmidel ja sadamate ühendust linnaga.

Holmid on Haapsalu suurim tööstusala, seal asuvad ka sadamad, aga sealsed teed on väga halvas seisukorras, põhjendas Paras projekti esitamist.

„Tahame luua tingimused, et ettevõtted ei koliks mujale,” ütles Paras ja lisas, et tähtis on ka hea ühendustee sadama ja linna vahel.

Esialgses nimekirjas on 1,3 miljoni euroga sees ka Virtsu uus ettevõtluskeskus, millest loodetakse 52 uut kõrge lisandväärtusega töökohta.

Lihula vald taotleb raha Oja tänava ettevõtlusala loomiseks. Valla arendusnõunik Margus Källe selgitas, et Oja tänava ääres on mitu tootmismaa sihtotstarbega hoonestamata krunti. Seal tuleks rajada ühendustee Risti–Virtsu maanteega, et liiklus ei käiks läbi linna.

Metoodika, kuidas ja millistest ettevõtmistest pingerida moodustada, määrab iga maakond ise. Läänemaal esitasid ettepanekuid turismi, spordi jts teemakojad ning omavalitsused. Maakondlik arenduskoda pani nende põhjal kokku esialgse nimekirja.

Nimekirja kinnitab siseminister ja seejärel saab esitada EASile projektitaotlusi.

Läänemaa projektide nimekiri

(27. jaanuar 2015/ kogumaksumus miljon eurot/ töökohtade arv)

Külastuskeskkond

  • Haapsalu piiskopilinnus 3,92 / 13
  • Haapsalu raudteemuuseum 3,77 / 13
  • Lihula mõisa külastuskeskus 1,03 / 10
  • Matsalu loodusturismikeskus 3,78 / 25
  • Palivere tervisespordikeskus, Kullamaa tehisjärve puhkeala 1,20 / 10
  • Österby sadam 0, 77 / 14
  • Nõva sadam 1,20 / 15

Ettevõtluskeskkond

  • Haapsalu holmide tootmisala 1,26 / 50
  • Lihula ettevõtlusala 0,41 / 50
  • Taebla ja Palivere tootmisala 0,59 / 45
  • Kiltsi tööstusala 1,31 / 110
  • Virtsu ettevõtluskeskus 1,13 / 52
  • Uuemõisa tööstusala 0,085 / 25
  • Läänemaa loomeinkubaator 0,27 / 25

Kokku 19,54 / 457

Allikas: Lääne maavalitsus

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments