Riigikogu maaelukomisjon leidis, et karusloomakasvanduste keelamise või lubamisega peab tegelema riigikogu järgmine koosseis ja otsuse hõlbustamiseks käskis komisjon põllumiajandusministeeriumil koondada kogu asjakohane teave ühte kausta.
“Mõistame, et kui me praegu valimiste eel algataksime komisjonis mõne seaduseelnõu, siis seda ei jõuaks riigikogu menetleda ja ta kukuks menetlusest välja,” ütles esmaspäeval BNS-ile komisjoni esimees Kalvi Kõva pärast istungit, kus osalesid lisaks komisjoni liikmetele ka põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumi esindajad ning kasvanduste keelamise petitsiooni algatanud loomakaitsjad.
“Otsustasime, et tuleb korraldada avalik arutelu ja tõenäoliselt saab see toimuma järgmise riigikogu koosseisu ajal. Ministeerium aga peab koondama seni ühte kausta kogu info selle kohta, mida kasvanduste sulgemine või praeguse olukorra jätkumine võib kaasa tuua, ning selle läbi analüüsima,” rääkis Kõva.
Kõva tõdes, et otsus karusloomakasvanduste saatusest on poliitiline, nagu see on ka kõigis teistes riikides. “Et poliitikud saaksid otsustada, peab neil olema rohkem taustmaterjali. “Näiteks peab olema selge, kui palju peaks riik ärimeestele kompensatsiooni maksma juhul kui sulgemine toimuks kümne aasta pärast või varem. Tekib palju küsimusi,” rääkis Kõva. “Järgmine riigikogu peab kõigele sellele tähelepanu pöörama ja seda peaksid tegema ka erakonnad enda valimisprogrammides.”
Loomade eestkosteorganisatsiooni Loomus esindajad andsid mullu novembris riigikogule üle 10 000 inimese allkirjaga pöördumise, millega taotlevad Eestis karusloomakasvanduste keelustamist kümne aasta jooksul.
Loomakaitsjad taotlevad karusloomakasvanduste keelustamist eetilistel põhjustel, toonitades, et metsloomadele ei ole kasvandustes võimalik tagada liigiomast elu ning karusnahk on mittevajalik luksuskaup. Nende ettepaneku kohaselt tuleks kasvandused sulgeda piisava üleminekuaja ehk kümne aasta jooksul.
Isiklikku seisukohta väljendades lausus sotsiaaldemokraadist Kalvi Kõva, et karusloomakasvandused tuleks sulgeda ja mõistlik aeg selleks oleks 10-12 aastat. “Praegu on investeeringud tehtud ja tuleb kompensatsioonimehhanisme vaadata. Kui riigil on selleks raha, siis võiks sulgeda ka varem,” sõnas Kõva. Tema sõnul leiavad ka sotsiaaldemokraadid, et võõrlikkide puuris pidamine tuleb keelustada, sest nende puurist välja pääsemine on oht meie loodusele.
Seni on kõige selgemalt karusloomakasvanduste jätkamist soovinud keskkonnakomisjoni liige, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Annely Akkermann. Täpselt aasta eest kinnitas ta BNS-ile, et karusloomafarmid annavad inimestele tööd, minginahkadel on suur ekspordipotensiaal ja kasvandusi ei tohi sulgeda.
Suur-Nõmmkülasse alles ehitatakse karusloomakasvandust. Kas ei peaks alustama sellest, et enam uusi kasvandusi mitte ehitada.