Eesti suurim vara on kodanikkond. Samamoodi nagu rahamaailmas kindlustab vara jõukuse kasvu, tagab hea elukvaliteediga kodanikkond Eesti riigi edasise arengu, kirjutab Noorteühenduste liidu noortepoliitika nõunik Harri Puskar (pildil).
Inimvara arendamisel tuleb panna fookus noortele, kes annavad oma suurema panuse meie riigi arengusse kümne-kahekümne aasta pärast. Lähenevate valimiste tõttu on seega väga tähtis sõnastada noortepoliitika ootused.
Mullune aasta oli noortevaldkonnas murranguline, sest riigikogu asus muutma põhiseadust ainult noorte tõttu: arutluse all oleva eelnõu jõustumisel saavad 16aastased noored 2017. aastast alates osaleda kohaliku omavalitsuse valimistel. Lõpliku otsuse teeb märtsis valitav riigikogu, mistõttu jätkavad noorteühingud tööd oma 2007. aastal seatud eesmärgi saavutamiseks.
Noorteühenduste liit on alati öelnud, et valimisea langetamise eesmärk ei saa olla mitte ainult numbri muutmine seadustes, vaid tegu on laiema kodanikuharidusliku muudatusega meie ühiskonnas. Seetõttu tuleb koos valimisea langetamisega kohalikel valimistel ellu viia konkreetsed reformid mitmes valdkonnas: noorte valimisvalmidust ja motivatsiooni tuleb suurendada; kooliruumis ei tohi teha poliitpropagandat; noorte teemasid tuleb poliitikas rohkem esile tõsta; kodanikuhariduse osakaalu koolides tuleb suurendada; eraldi tuleb tähelepanu pöörata venekeelsetele noortele. Noored tõusevad valimisea langetamisega ühiskonnas suurema tähelepanu alla, sest saavad varem küpsemaks.
Eestis tegutseb 70 noorte osaluskogu. Nad esindavad maakonna või linna/valla noori omavalitsuse või maavalitsuse juures. Osaluskogud on valitud demokraatlikel valimistel või kokku tulnud kohalikest õpilasesindustest või noorteühinguist. Osaluskogude kaudu jõuab noorte hääl otsustajateni ning noored saavad suure kogemuse meeskondade toimimisest. Osaluskogude eripära on, et nende liikmed jõuavad tegutseda aktiivselt paar aastat. Vanus sunnib nad edasi liikuma. Noored ongi väga liikuvad: põhikool, keskkool, kutsehariduskeskus ja ülikool mööduvad vaid mõne aastaga ning asuvad enamasti eri kohtades. Noorte hobid muutuvad samuti kiiresti. See aga mõjub halvasti osaluskogude järjepidevusele, sest liikmete kiire vahetumise tõttu on puudu kogemustega liikmed, kes aitaksid verivärskeil liikmeil säilitada töökorralduse taset ning vältida samade ämbrite uuesti kolistamist. Seetõttu on osaluskogudele vaja kedagi, kes toetaks pidevalt nende tegevust. Noorteühingute arvates on selleks kõige sobilikum igas omavalitsuses ametnik, kelle üks tööülesandeid teiste kõrval on osaluskogu käel pulssi jälgida. Läänemaa on näide sellest, et see mudel toimib väga hästi. Lääne maavalitsuse pikaaegne noorsootöötaja Ülle Lass oli oma ametisoleku ajal abiks Läänemaa noortekogule. Seda mudelit omavalitsustes rakendades peatub paljude osaluskogude virelemine ja algab areng.
Osaluskogude eeskujul annavad noortele hea kogemuse meeskonnatööst, juhtimisest ja suhtlusest ka noorteühendused. Noorteühingute seisukohast on rahastamine vajalik. Eelmisel aastal hakkas kehtima noortevaldkonna arengukava, mis näeb ette ka noorteühingute rahastamist. Riiklik rahastamine peab keskenduma jätkusuutliku arengu tagamisele ja olema kättesaadavam kõigile noorteühendustele. Ekspertide analüüsid näitavad, et vabaühendused (sh noorteühingud) peavad fookuse panema omatulu teenimisele. Seega peab ka arengukava rakendustegevus olema suunatud noorteühenduste omatulu teenimise võimaluste väljaarendamisele.
Noore mitmekülgse arengu soodustamiseks peab riik tagama igale noorele võimaluse osaleda vähemalt ühe huviringi töös. Praegu käib töö selle eesmärgi saavutamiseks, kuid peamised otsused teeb järgmine riigikogu ja valitsus. Majandus-, ettevõtlusõpetuse ning karjääriõpetuse ja -nõustamise kättesaadavust üldhariduskoolides ning kutseõppeasutustes tuleb suurendada. Põhikoolis ja gümnaasiumis peab karjääriõpetus olema kohustuslik koos praktikaga. See on tõhus vahend noorte tööpuuduse ennetamiseks. Praegune seis, kus nimetatud õppeained on valikained, ei ole piisav. Tähelepanu tuleb pöörata ka erivajadustega noorte noorsootöös osalemiseks võimaluste suurendamisele ja vabatahtliku töö tunnustamisele. Vähendada tuleb alkoholi- ja tubakatoodete kättesaadavust.
Nende sammude elluviimine kasvatab Eesti noorte elukvaliteeti ning tagab neile läbilöögivõime, jõudmaks oma elus kaugele. See on kriitilise tähtsusega, sest see soodustab noorte pealekasvu ning nende kujunemist ettevõtlikeks, Eestit armastavaiks, kriitiliselt mõtlevaiks ja laia silmaringiga aktiivseiks kodanikeks. Sellised kodanikud on võluvits meie riigi tänapäeva eduloo jätkamiseks.
Harri Puskar, Noorteühenduste liidu noortepoliitika nõunik
“Noored tõusevad valimisea langetamisega ühiskonnas suurema tähelepanu alla, sest saavad varem küpsemaks” (Puskar 2015).
Tea, kuidas need noored valimisea langetamise ja tähelepanu tõttu siis küpsemaks saavad?
Mida noorem ja rumalam on inimene seda rohkem teeb ühiskond otsuseid meeldivuse ja mittemeeldivuse pinnalt. Probleem seisneb selles et sellega ei kaasne vastutust. Praeguseda noored on resiimiparteide poolt niivõrd manipuleeritavad et enda mõtlemisvõime puudub. Seega nõuka aeg kestab. Nendel ei tekki isegi küsimust kust kohast nad enda info saavad ja miks nendeni just selline info jõuab. Nad edastavad ja paljundavad seda infot mõeldes et see on nende oma ja see ongi päris. Kas artikli autor vastutab selle eest et noored lahkuvad enda kodukohast. -EI . Talle on öeldud et nii see peabki olema.
Olen sinuga samat meelt.
Enese haipimine läbi poliitilise möla, muud ei midagi. 16-aastased on veel täiesti lapseeas, kõige paremal juhul teavad mis on koolimonarhi valimine. See noorte poliitpropaganda on üks alatu nipp noorte kergeusklikkuse ja vähese kogemuse ära kasutamiseks
hea elukvaliteedi ja jõukuse kasvu tagab laiaulatuslik lüpsikari
täiesti nõus
see on nagu 1985.a. komsomolikoosoleku ettekanne.
Seda kõike oleme juba kuulnud erinevate hääletorude kaudu, kurb on see, et kõik ainult räägivad aga noored lahkuvad endiselt nii Soome, Norra, Austraaliasse…
Ühiskonnast, kus kõik on kanged targutajad, aga puuduvad inimesed või võimalused, kes asju reaalselt ellu viiks, minnaksegi justnimelt nende targutajate pärast minema – targutajad ei loo mingisugust rahvuslikku rikkust, neid tuleb rahva rikkusest (vaesusest) üleval pidada. Normaalsed ettevõtlikud inimesed tahavad ise oma töö vilju saada, mitte neid sellistele targutajatele koguaeg ümber jagada.
Kuule, sa vana komnoor, oled ise üks kõva targutaja ja pidev käetõstja. Kui tahad avaldada arvamust, siis lase takka ja ära mulise tühja.
Üks noor on siin ilma alko ja kanepita juba pilves ilmselt. Selleks et adasi jõud peab kedagi lööma või läbi lööma hakkama. Kui elu nii lill on ja kõik nii supper hästi korraldatud on kui politruk räägib, huvitav miks need noored läänemaalt minema lähevad ja tagasi enam ei tule. Jah tõesti kaugele nad jõuavadki. leides ennast mõnelt soojemalt maal nõudepesija või kalkunikitkuja ametist. Mis peamine selle kõik korraldavad nad ise sest nad on ettevõtlikud ja laia silmaringiga kodanikud.