Palivere kooli ümber varitseb kümmekond katmata keldriakna auku

Käik lastevanemate koosolekule sundis Palivere kooli ühe lapsevanema nädalaks haigevoodisse ja päris korras pole mehe tervis siiani.

Oli 4. november. Paliveres oli lastevanemate koosolek lõppenud ja inimesed asutasid ennast koju minema. 41aastane mees, kes koolimaja juurde kuigi tihti ei satu, ei osanud ohtu aimata ja kukkus koolimaja seina ääres oleva keldriakna auku. Umbes meetrisügavune auk oli katmata.

Kukkumisel saadud vigastuse tõttu pidi eraettevõtjast mees nädala tööst eemal olema. Detsembri alguses tehti talle operatsioon, kuid siiani pole ta kukkumisest päris taastunud.

Perepea kukkumine pani pere majanduslikult raskesse seisu, sest juhatuse liikmena talle haiguslehte ei anta ja töövõimetuna ei saanud eraettevõtja ka kokkulepitud kohustusi täita. Rääkimata rikutud riietest, ravikulust, magamatusest ja valudest tingitud moraalsest kahjust.

Kui ohvri abikaasa hakkas uurima, miks on auk katmata, sai ta teada, et katmata aknaaugud pole mingi üllatus. Need seisavad katmata juba kümmekond aastat, mil metallivargad luugid ära varastasid. Õpilased ja koolitöötajad teavad seda ja oskavad ohtu vältida.

„Need, kes satuvad kooli juurde harva ega tea ohtlikest aukudest, nagu minu kaasa, võivad sinna sisse kukkuda,” lisas ohvri abikaasa. Mõlemad soovisid jääda anonüümseks, kuid toimetusel on nimed teada

Palivere kooli direktori Tõnis Peikeli sõnul pole kümne aasta jooksul mitte keegi aknaaukudesse kukkunud. Tal oli raske mõista, kuidas üldse oli võimalik augu juurde sattuda.

„Enamasti käivad inimesed mööda asfalteeritud teed, mitte mööda seinaääri,” ütles Peikel. Ta lisas, et koolimaja kõnealusel küljel on tänav valgustatud ja inimesed peaksid natuke ka ise vaatama, mis neile teele ette jääb.

Pärast õnnetust on sellele aknaaugule uus metallvõre kinnitatud. Peikeli sõnul polnud see niisama lihtne, sest vaja oli leida lahendus, kuidas võre nii kinni keevitada, et seda ei saaks jälle ära viia.

„Kaetud on küll see auk, millesse minu kaasa kukkus, ja kaks selle kõrval asuvat, kuid ümber koolimaja kõndides leidsin veel üksteist samasugust katmata auku,” rääkis ohvri abikaasa, kes käis hiljaaegu oma silmaga vaatamas, kas pärast õnnetust on midagi muutunud.

„Minu meelest on tegemist kuritahtliku hooletusega. Kas tõesti peab igasse auku keegi kukkuma, enne kui need ohutuks muudetakse?” küsis naine. Ta lisas, et kui ei saa aknaaukudele uusi võresid paigaldada, võiks augud vähemalt ohutuslindiga piirata, mis pole nii kulukas kui uute metallvõrede paigaldamine.

Tõnis Peikel ei pidanud majataguste aknaaukude katmist vajalikuks, sest seal nagunii ei käida. „Ma loodan, et keegi ei hakka sinna ronima,” ütles ta.

Lääne-Nigula valla kommunaalnõunik Olev Peetris ütles kolmapäeval, et kuuleb novembris toimunud kukkumisest ja katmata aknaaukudest esimest korda. Ta ei mäletanud ka Taebla valla aegadest, et see teema oleks kõne all olnud.

„Idee poolest on sellised asjad kooli rida ja kui nad jänni jäävad, siis pöörduvad valla poole,” ütles Peetris.

Aknaauku kukkunud mehe abikaasa ütles, et pärast õnnetust pole koolist ega vallast keegi nendega ühendust võtnud. Peikeli sõnul on nad mehega küll kohtunud ja tervitanud, kuid kukkumise teemal pole nad kõnelnud.

Fotod: Arvo Tarmula