Värske välimusega kortermajad annavad Haapsalule uue ilme

Kui esialgu olid valmis soojustamise suure töö ja laenuriski ette võtma korteriühistud, siis nüüd on hoo sisse saanud ka Haapsalu Linnamajanduse hallatavad kortermajad.

„Viie aasta töö hakkab välja paistma,” ütles Haapsalu Linnamajanduse haldur Marvel Alp. Linnamajanduse hallatavaist majadest on terviklikult soojustatud 9 kortermaja. Viiel majal on soojustatud osaliselt kas sokkel, otsaseinad või mõlemad.

Mõttest teostuseni kulub 3–5 aastat

Alp tunnistas, et soojustamisel on kõige raskem korteriomanikud nõusse saada. Selleks on vaja teha põhjalikku eeltööd, et arvude najal näidata, miks on vaja soojustada, kuidas seda tehakse, mis see maksma läheb ja kas inimesed jõuavad seda kinni maksta. Peamine argument on, et inimesed ei hakka rohkem maksma, sest väiksem küttearve korvab soojustamiseks võetud laenu tagasimakse.

„Üldkoosoleku otsusest tellingute mahavõtuni kulub 3–5 aastat,” ütles Alp. Selle aja sisse mahuvad energiaaudit, projekteerimine, pankadega laenu asjus suhtlemine, ehitaja konkurss, üldkoosolekud. Ehitus ise võtab kõige vähem aega: majast, töö hulgast ja ilmast olenevalt 3–4 kuud.

„Kui saab selgeks, et korteri kulu investeeringu tõttu ei suurene, ja kui veel selgub, et soojustatud naabermajas on elu parem kui oma majas, tekib ka huvi,” ütles Alp.

Väiksem küttearve, kokkuhoid välisseinte iga-aastase remondi arvel, omanike kindlustunne, et seinad või katused peavad vett, parem sisekliima, sest iga toa seina paigaldatakse värskeõhuklapp, ilus väljanägemine, loetles Alp soojustamise positiivseid külgi.

Alp lisas, et mitme maja elanikud on soojustamisest ka loobunud. Kas läheb soojustamine liiga kalliks või ei ole inimesed nõus või on liiga palju võlgnikke ja pank ei anna laenu.

Otsust mõjutab ka majaelanike vanus. Vanemad inimesed ei ole huvitatud soojustamisest. Noored mõtlevad teisiti: kinnisvara väärtus kasvab, ei pea enam niiskeid ja hallitavaid seinu igal aastal remontima.

Ehitajad pole alt vedanud

Alp ütles, et ehitajad valiti konkursi teel ja üheski ei ole tulnud pettuda. Igal objektil oli ka omanikujärelevalve. Kord nädalas peeti koosolekut, et arutada läbi tekkinud küsimused.

Alp soovitas tellida ka projekteerimise järelevalve, et tehnilised lahendused juba alguses läbi mõelda ja läbi rääkida. Siis ei tule ehituse ajal plaaniväliseid töid ette.

Kui palju ühe maja soojustamine maksab, oleneb tööst, mis ette võetakse; materjalist, mida kasutatakse, ja maja suurusest. Linnamajanduse majades läks kolme trepikojaga 48 korteriga maja soojustamine maksma 110 000–150 000 eurot.

Kredexi toetust on Läänemaal kasutatud peamiselt energiaauditi ja ehitusprojekti tegemiseks. Seda võimalust on Läänemaal aastail 2012–2013 kasutanud 26 kortermaja. Kõik peale ühe maja Lihulas Jaama 15 asuvad Haapsalus. Energiaauditi toetused on mõnisada eurot, projekteerimise toetused paari tuhande euro ringis.

Renoveerimistoetust on Läänemaal saanud aastail 2010–2014 seitse maja. Neist viis sai toetust 15 protsenti töö maksumusest, kaks maja võtsid ette kompleksse renoveerimise ja said 35 protsenti toetust. Korteriühistu Suur-Liiva 5 sai 2012. aastal toetust 157 500 eurot, Metsa 71 sai samal aastal 107 600 eurot. Suurema toetuse saamiseks tuli vahetada ka aknad, teha uus ventilatsioon ja küttesüsteem.

Mõnikümmend suuremal või vähemal määral soojustatud maja on siiski vaid murdosa majadest, mis vajavad soojustamist. Kredexi andmeil on Läänemaal 558 korterelamut.

Poole väiksem küttekulu

Alp ütles, et täpset ülevaadet sooja kokkuhoiu kohta veel ei ole, sest aeg on olnud võrdluseks liiga lühike. Esimesel aastal fassaad n-ö hingab, sest seinad on krohvist märjad, ega anna õiget pilti. Küttekulu on siiski vähenenud ja kõik on läinud nii, nagu oli planeeritud – korteriomaniku väljaminekud ei kasva. Väiksem soojaarve lubab maksta tagasi laenu. Pole enam vaja igal aastal fassaadi või katust lappida, raha jääb muudeks töödeks.

Kredexi andmeil oli sooja tegelik kokkuhoid 15% toetuse saanud majade puhul 2013. aastal 31% ja 35% toetuse korral 52%. Läänemaa kolme maja energiasääst oli Kredexi andmeil mullu 14 800 eurot.

Eestis hoidsid 2010–2013 renoveeritud 450 maja sooja pealt kokku 6,2 miljonit eurot. Kokkuhoitav kütteenergia kogus on ligikaudu niisama suur kui Haapsalu linna aastane soojatoodang.

Praegu on Kredex renoveerimistoetuse maksmise peatanud, sest toetusraha on otsas.

Niine 27. Foto: Arvo Tarmula

Kolemaja Tallinna maantee ja Niine tänava nurgal

Viie korruse ja 60 korteriga maja Niine tänava ja Tallinna mnt nurgal oli varem linna häbiplekk: värv kirju ja ei pidanud sooja, aga nüüd on ta ilus vaadata.

Maja sai soojustuse ja uue välimuse mullu kevadel. Ventilatsioon paranes, sest enne oli ventilatsioon vaid köögis, see ei töötanud ja maja hakkas käest ära minema. Nüüd on igas toas värskeõhuklapp. Pööning veeti rämpsust tühjaks ja kaeti puistevillaga.

Lihtne see töö ei olnud, kolm aastat võttis aega. Paljud eakad inimesed polnud nõus, ütlesid, et milleks mulle, varsti nagunii lähen. Üks naine koguni sülitas mulle takkajärele.

Kui hakati soojustama, istus see inimene oma tooliga maja ees, vaatas ja kiitis. Ütles, et ei saanud aru, millest räägiti; et ta näeb enne surma ära, kui ilusaks maja läheb.

Mullu oli jaanuaris korralik külm, siis oli näha, et soojustusest on kasu. Maksame kütte eest vähem.

Kredexist toetust ei võtnud, sest kohe ei saanud, pidanuksime 2–3 aastat ootama, sest toetusraha oli otsas. Leidsime, et teeme ise.

Suuremad sanitaartehnilised tööd on meil ka tehtud. Vahetasime vee- ja kanalisatsioonitorud, soojasõlmes on automaatika. Nüüd oleks vaja vahetada nõukogudeaegne elektrijuhtmestik. Korjame selleks raha.

Arvo Avila, Niine 27 majanõukogu esimees

Peep Naarismaa, Niine 14 majanõukogu esimees. Foto: Arvo Tarmula

Toreduse pärast pole mõtet soojustama hakata

Meie maja ehitati 1965, pidi olema 30aastase elueaga. Kõik algas sellest, et otsakorterid olid külmad. Maja keskel olid korterid soojad, aga termopilt näitas, et soojustamine on möödapääsmatu. Kõik vuugid olid probleemsed.

Ettevalmistusele ja ehitusele kulus paar aastat, aga selle aasta algusest on maja soojustatud: rõdud parandatud, katus on uus, sokkel soojustatud. Saime Kredexilt 15% toetust. Laenu võtsime 15 aasta peale, see oli veel krooniajal, tuli natuke üle 2 miljoni krooni. Eurodes teeb see ligi 128 000. Kredexi toetus oli sellest 22 257 eurot.

Praegu ei ole hing kinni. Aasta tõmbasime hinge, siis viisime remondifondi varasemale tasemele tagasi. Laenu maksame tagasi 0,333 eurot korteri ruutmeetri kohta. Nüüd pole enam kaebusi kuulnud. Küttehind on ka mõistlik.

Suuri võlglasi meil ei ole. Pensionärid on väga korralikud maksjad, aga nemad on meil enamikus. Võlg tekib neil, kes ei ela kohapeal, nad maksavad tagantjärele.

Suurt vastuseisu soojustamisele ei olnud. Kõhklusi oli, aga kui jutud said räägitud, asi vaibus. Aknaid vahetab igaüks ise. Kui on vaja, siis tasub soojustada, toreduse pärast ei tasu jändama hakata. Peale küttehinna säästab soojustamine ka maja konstruktsioone, parem ventilatsioon parandab elukeskkonda.

Kui pidanuks ise soojustamist algusest lõpuni korraldama, olnuks raske. Meil jäi paberiasjandus haldaja peale. Praegu ei ole kavas uut laenu võtta. Elamiseks peab ka midagi jääma ja pole pakilist vajadustki.

Peep Naarismaa, Niine 14 majanõukogu esimees

Kortermaja värvivalikul ei tasu üle pakkuda

Suurte korrusmajade renoveerimine annab linnapildis juba meeldivalt tunda, eriti kui remonditud majad koos vaadet parandavad, nagu on näiteks Metsa tänaval. Tihtipeale soovitakse majale värvilisemat lahendust, kuid selles tasub olla mõõdukas. Korrusmajadel on oma arhitektuurne käekiri, liigendused ja rütmid, mida on uue lahenduse kavandamisel mõistlik arvestada. Esile saab tõsta rõdusid, lodžasid, seinapinna liigenduseks kasutada teist tooni. Isegi mitut halli tooni kasutades saab anda fassaadile värske ilme.

Võiks olla ka huvitavamaid lahendusi. Majale saaks juurde ehitada uusi rõdusid, lodžasid või avaramaid tuulekodasid. Tähtis on, et renoveerimistöö kulgu jälgiks ehitusjärelevalve, sest fassaadide soojustamisel tehtud vead ei paista esiti silma. Hiljem neid parandada on aga keerukas ja kulukas.

Maja renoveerimisel on veel üks positiivne lisaefekt. Kui omanikud on maja renoveerinud, jõuab järg ka ühise õueala parema kasutamise ja kujundamiseni, aga see on juba teine teema.

Anu Joost, Haapsalu linnaarhitekt

Kortermajade renoveerimise toetus avaneb mõne kuu pärast

Kredexi kommunikatsioonispetsialist Tarmo Seliste ütles, et korterelamute rekonstrueerimise toetust saab uuesti taotlema hakata uue aasta esimeses kvartalis.

Toetuseks on 102 miljonit eurot, koos omaosalusega saab elamuid renoveerida umbes 340 miljoni euro eest. See tähendab umbes 1000 kortermaja renoveerimist. Kui suur rebimine toetuse saamiseks tuleb, oleneb ühistute aktiivsusest, oma piiri seab ka ehitusturg.

„Suureks rebimiseks ei tohiks minna,” lootis Seliste.

Ühistutel ja ühisustel soovitas Seliste oodata ära meetme avanemine ja tutvuda Kredexi kodulehel uue toetusmeetme põhitingimustega. Mõistlik on tellida audit ja alustada majasiseseid arutelusid teemal, mida ja kui palju rekonstrueerida. Projekteerimist tasub alustada, kui toetuse tehnilised tingimused on määrusega kinnitatud.

Toetusmäärasid on kolm: 15, 25 ja 40 protsenti. Kui eelmisel perioodil oli suurim toetus 35 protsenti, siis nüüd on see 5 protsenti kõrgem, et soodustada maja terviklikku renoveerimist ja suuremat energiasäästu.

15protsendise osakaaluga toetuse korral tehakse väiksemaid renoveerimistöid, mis annab väiksema energiasäästu (energiamärgis E-klassini).

25protsendise osakaaluga toetuse eesmärk on toetada rekonstrueerimist, mis annab D-klassi energiamärgise.

40protsendise osakaaluga toetus seab eesmärgiks energiamärgise C- klassi, mis vastab uue hoone energiatõhususe miinimumnõuetele.

Toetatakse ka tehnilise konsultandi, projekti koostamise ja omanikujärelevalve kulu.

Renoveerimistoetust saanud Haapsalu majad 2010–2014 eurodes

Maja – Toetus 15%; Kogumaksumus

• Metsa 65 – 27 324; 182 160
• Metsa 12a – 13 300; 88 700
• Mulla 2 – 45 268; 301 800
• Niine 14 – 22 257; 148 400
• Mulla 6 – 52 600; 350 700

Maja – Toetus 35%; Kogumaksumus

• Metsa 71 – 107 600; 307 400
• Suur-Liiva KÜ – 142 400; 417 900

Allikas: Kredex, Lääne Elu

Metsa 65. Foto: Arvo Tarmula

Mulla 2. Foto: Arvo Tarmula

Mulla 6. Foto: Arvo Tarmula