Spordikoolid likvideerinud reform on esile toonud kurva tõsiasja, et munitsipaalspordikoolide asendamine eraõiguslike klubidega on kaasa toonud sportlaste kehvad tulemused ja treenerite ebapädevuse.
EKRE juhatuse liige, neli aastat spordikooli ja neli aastat Tallinna Spordikomiteed juhtinud, Rein Tölp, on kindel, et lonkav klubisüsteem pole toonud paremaid päevi ei lastele ega lastevanematele. Kommertsalustel tegutsevates klubides pingutavate laste vanemad on välja käinu oluliselt rohkem raha, kui spordikoolides. Samas ei kaasne klubides osalemisega tulumaksuvabastust. Praeguse tühjade rahakottide ja madalate palkade ajastul, on see lausa karjuv probleem. Kuna spordiklubides ei ole kuidagi tagatud treenerite kvalifikatsioon ega täiendõpe, kannatab noorsportlaste koolitustase. Kui spordikoolides oli välistatud, et lapsi juhendama pääseks põhjaliku erialase taseme- ja täienduskoolituseta isik, siis klubides sellist garantiid ei ole.
Rahaliste vahendite pidev nappus võib klubijuhid hõlpsasti viia mõttele, et koht, kus kulusid saab kokku hoida, on treeneri palk – viletsa palga eest aga tasemel juhendajat raske leida. Kui klubid ka treenerite palgalt kokku ei hoia, siis alati saab suurendada tulusid, küsides lastevanematelt rohkem raha, et augud täita. See omakorda kahandab vähem kindlustatud laste võimalusi sportida, mis on üsna ebaõiglane? Kallimate alade nagu iluuisutamise puhul tõusevad klubide tasud kuni 300-350 euroni kuus, millele lisanduvad veel eratreeningud, välismaised laagrid, võistlustasud ja varustus, mis kokku moodustavad astronoomilisi summasid, ütleb EKRE juhatuse teine liige Urmas Espenberg, kelle mõlemad tütred tegelevad iluuisutamisega. Espenberg pole kindel kas vanemate makstud hiigelsummad klubidele edendavad noorsportlasi või võidavad sellest hoopis võistlussportlased ja klubide juhid?
Tölbi sõnul võib probleemiks osutuda spordikoolijuhtide erakondlik ametisse nimetamine, kuid ta loodab et endast lugupidavad erakonnad spordikoolide juhte ametisse ei määra. Kindlasti ei kaalu see risk üles spordikoolide plusse. Kuna klubisüsteem on paljude alade kandepinda põhjalikult õõnestanud, pole kindlat ja hästi juhendatud järelkasvu ja nii saa loota ka häid tulemusi võistlussportastelt.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et vältimaks Eesti spordi katastroofi, tuleks kiiremas korras taastada elujõuline munitsipaalspordikoolide süsteem. Mõnel pool on sellega algust tehtud ja tulemused lootustandvad. Lastevanemate kulud on juba vähenenud 3-5 korda. Meie lapsed väärivad professionaalset juhendamist ja võrdseid eneseteostusvõimalusi spordis. Meie treenerid väärivad oma tööd väärtustavat suhtumist, täiendõpet ja sotsiaalseid garantiisid.
Nõustun Hr. Rein Tölbi väitega, et treenerite kvalifikatsioon spordiklubides jätab soovida, kuid see ei ole niivõrd klubide ja spordikoolide probleem, vaid alaliitude tegemata töö. Pole kuulnud ega märganud, et nt Läänemaa Spordikool oleks koolitanud tegusaid, oma ala valdavaid treenereid. Kust selline kaader?! Nonsens! Treeneri töö baseerub eelkõige kutsumusel ja sügavalt loometööna, eeldusel, et ta valdab antud ala ja palga osatähtsus on siinkohal tühine. Treener peab olema analüüsivõimeline, õppimise aldis. Olgu teadmiseks, et palk, sõltumata summast, ei tee treenerit treeneriks nö suure algustähega! Et treenerite kvalifikatsiooni arendamine on alaliidu pärusmaa, siis siinkohal võin tuua näitena alaliidu (Eesti Poksiliit) tegevuse. Ei möödunud… Loe rohkem »
See jutt ei kehti meie maakonna kohta! Läänemaal ei ole midagi vaja taastada. Jätkuvalt Läänemaa Spordikool tegutseb, see ei ole kuhugi kadunud, midagi taastada ei ole vaja!.
Hülgemöla. Taastame siis äkki ENSV?