Ma ei ole Reformierakonna valija. Pole seda kunagi olnudki. Viimasel ajal on aga tüdimus sellest poliitmasinast kasvanud liiga suureks, lausa põlguseks, kirjutab Margus Maiste oma ajaveebis.
Selles erakonnas on palju tublisid inimesi. Palju inimesi, keda võib teenitult Eesti patriootideks pidada. Palju inimesi, kes teevad hästi ja hingega oma igapäevatööd. Jah, seni suudan erakonna liikmeid veel refomierakondlikust poliittehnoloogiast eristada.
Järgnev jutt ei ole ühegi teise erakonna toetuseks. Kuigi minu nimi seisab erakonnaregistris IRLi nimistus, on seotuse mõttekus selle parteiga muutunud küsitavaks.
Legendaarne Lennart Meri ütles kunagi, et isamaad tuleks kaitsta "Isamaa" eest. On kätte jõudnud aeg, mil Eestit tuleks kaitsta Reformierakonna eest. Eestile ja eelkõige Rerormierakonnale endale tuleks kasuks istumine opositsioonis – nii aastakest neli.
On kahju, et erakond hakkab end samastama Eestiga, peaminister samastab oma ameti parteijuhi ametiga. Reformierakond olekski nagu Eesti. See on ohtlik, ohtlik eelkõige riigile. Kui inimesed, kellele Reformierakond ei meeldi, hakkavad oma põlgust erakonna vastu üle kandma Eesti riigile. Kui hakatakse väitma: "Mulle ei meeldi Reform, mulle ei meeldi Rõivas ning seepärast ei meeldi Eesti riik," siis on juba hilja.
Näidet ei pea ajaloost kaugelt otsima. 1930.-aastate lõpus oli märgatav osa eesti inimestest tüdinenud Pätsi valitsemisest. Tekkis arusaam – kuritegelikult naiivne, nagu hiljem selgus – valitsejaks võiks olla ükskõik kes, kuid mitte Päts. Sellepärast ei ehmututki väga Varese valitsuse pukki paigutamise peale, mõni läks isegi uue võimuga koostööle. Pärast alles selgus, et Pätsi aeg oli sadu kordi parem kui see, mis järgnes.
Ajalool on komme korduda. Seni suudan Eesti riigi institutsioonid reformierakondlikust tehnoloogiast lahus hoida. Mõtlen hirmuga sellele kui kauaks seda arusaamist jätkub.
Valitsev erakond aga seda ohtu ei näe. Juba sätitakse kaitsevägigi erakonna teenistusse. Valmistatakse sõjaväelennuväljal üsna jube valimisreklaam ning pärast hämatakse külma rahuga telekaamerate ees.
Ei saada aru, et sedaviisi talitades võib küll ajuti kasvada müütiline erakonna toetusprotsent arvamusuuringus, kuid sama hästi valmistatakse ette riigi hukku.
Eesti riik võib Ämari lennuvälja kaudu ära lennata.
(Lääne Elu avaldab loo autori nõusolekul.)
Peaminister Taavi Rõivas rääkis Haapsalus viibides siinsetele ettevõtjatele ka Ämari lennuväljast. Foto: Urmas Lauri
Margus pakub kõigest nelja aastat, aga mina eluaegset, sest Reformierakond kuritegelik organisatsioon.
Kas Haapsalut väisanud ministrilt märkas keegi ka küsida, millal Läänemaa mees, Kristo K Indiast koju saab? Kui pikk võib olla kannatuste rada sel kolgata teel??? See on ka osake meie elust.
See Ämari reklaam on muidugi eriline tase. Nagu Kim Jong-Un, kes sõjatehnikaga kaamera ees poseerib. Eks oli ka Rõivase Haapsalu reis kimilik – suur juht rahvaga poseerimas ja kari jüngreid iga sammu saatmas. Eestil tanke pole, muidu oleks vapper generalissimus juba ilmselt ka seal fotosessiooni teinud.
Eks Ahto Lobjakas alustas oma Maalehe artikliga sama seeriat, et Reform tuleks üheks perioodiks valitsemisest välja jätta. Margus Maiste toob selle teema veelgi tõsisemalt välja. Tõesti on ohtlik, kui ühe erakonna vastased oma antipaatia kannavad üle Eesti riigile. See on tõesti tõsine ja julge artikkel.
Olen ise olnud riigikogu valimistel alati Reformi valija, kuid praegu enam seda teha ei saa.
Ilusti vormi valatud IRLi valimispropaganda. Palju õnne! Jälle usun. Sama palju nagu Partsu raudtee mulli. Võin veel isamaaliidu ja respublika ajalooõpetajaid soovitada.
Oleksin sinuga ühel meelel kui artiklis poleks olnud selgitavat lauset:
Lääne Elu avaldab loo autori nõusolekul.
selle lilla valitsusega on kööga
Väga hea et õpetajal on julgust arvata mida tahab,mitte ei ela välja laste peal !
Mulle meeldib Margus Maise mõtteavaldus.
Kui inimesed, kellele Reformierakond ei meeldi, hakkavad oma põlgust erakonna vastu üle kandma Eesti riigile. Kui hakatakse väitma: “Mulle ei meeldi Reform, mulle ei meeldi Rõivas ning seepärast ei meeldi Eesti riik,” siis on juba hilja.
Kõige hullemad inimesed on “ideaalsed inimesed”- vigadeta imeinimesed. Kananahk tuleb peale sellele mõeldes.
Minu meelest ei ole ühele õpetajale kohane välja öelda, et üks või teine erakond või poliitik on halb. Teatud ametipostil töötades peaks suutma olla neutraalsem, avatum, tolerantsem. Ka pole väga kohane, kui ühe õpetaja ajaveeb kannab nime Õlleelu. Õpetaja peaks olema eeskuju ka eraelus.
Tohohh. Mismõttes ei ole õpetajale kohane oma arvamust välja öelda. Ise ka aru saad kui lammas su mõttekäik on. Inimene väljendab siirast muret riigi pärast ja siin üks arvab, et ta ei tohi seda teha sest ta on õpetaja. Mida ….?!