Haapsalu sotsiaalmajas tuleb eakate ohutuspäev

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Foto: Juhan Hepner

suitsuandur juhan hepner

Suitsuandur. Foto: Juhan Hepner

Teisipäeval saavad Läänemaa eakad teadmisi sellest, kuidas kaitsta end ohtude eest, mis neid igapäevaelus varitsevad. Lääne maavalitsuse kultuurinõuniku Kristi Erkmanni sõnul on maanteeamet ja päästeamet korraldanud varemgi vanematele inimestele mõeldud infoüritusi, kuid nii suuremahulist eakatele suunatud ohutuspäeva pole Läänemaal varem olnud. Ohutuspäev „Kaitse eite, aita taati” algab 25. novembril kell 11 Haapsalu sotsiaalmajas.

„Ohutusüritusel on kohal politsei, päästeamet, maanteeamet, naabrivalve ja häirekeskus,” ütles Erkmann.

Ohutuspäeva mõte sündis Lääne maavalitsuse juures tegutsevas Europe Directi teabekeskuses. Keskus korraldab igal kuul koostöös Haapsalu rahvaülikooliga loenguid. Mõeldes novembrile, mis on pime ja kõle aeg, otsustati pöörata tähelepanu just ohutuse küsimustele. Erkmanni sõnul on eakate teadlikkuse tõstmine väga oluline. Ühiskonnas pööratakse palju tähelepanu laste informeerimisele, mis on kahtlemata õige, aga samas ei tohiks ära unustada ka vanemaid inimesi.

Huvi ohutuspäeva vastu on olnud oodatust suurem. „Sain kolmapäeva õhtul kirja, kus Nõva vallast tunti huvi, kui paljud võivad ohutuspäevale tulla,” lausus Erkmann. Ta ütles, et korraldajate lootused pensionärides huvi tekitada olid tagasihoidlikumad.

„Arvasime, et on hästi kui suudame sellest Haapsalu eakatele rääkida,” lisas Erkmann.

Ta pakkus, et ohutuspäev võiks toimuda aastas vähemalt korra ning miks mitte teha seda edaspidi ka väljaspool Haapsalut.

Üritus koosneb erinevatest töötubadest. Maanteeamet räägib ohutusest liikluses. Näiteks sellest, millele peaksid tähelepanu pöörama jalakäijad, jalgratturid ja ka eakamad autojuhid. Erkmanni sõnul tuleb kindlasti juttu ka helkuritest. „Politsei räägib turvalisusest natuke teises võtmes ehk siis mustlaste teemad ja libakõned, millega petetakse vanainimestelt [raha] välja,“ lausus Erkmann. Kuna politsei struktuuris on viimasel ajal olnud palju muudatusi ja uuendusi, tuleb juttu ka sellest, mis on uut politseis endas.

Vanurid elavad sageli ahjuküttega majades, kus tuleohutusele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Päästeamet võtab üritusele kaasa korstnapühkija ja ahjumeistri Anti Nööri, kelle käest saab kuulda seda, kuidas kütta, lõõre puhastada jms. Üks varasem Nööri loeng, mille Europe Directi teabekeskus korraldas, osutus Erkmanni sõnul väga populaarseks. Päästeameti esindajad räägivad eakatele ka sellest, kui vajalikud on suitsuandurid

„Tihtilugu on probleem selles, et kui inimesed helistavad 112, panevad nad toru ära, kui kuulevad sõna häirekeskus, sest nad tahtsid helistada ju tuletõrjesse. Sellise nimega kohta pole aga enam olemas,“ ütles Erkmann. Selleks, et eakad  teaksid, kuidas teha hädaabikõnesid ja kes nende kõnele vastab, on kohal häirekeskuse inimesed.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
vanur
9 aastat tagasi

Mõtlesin, et kui vana on eakas ?
Allikas: Aktiivse vananemise arengukava 2013-2020 lk 6 annab vastuse:

Eakas, vanemaealine – kui vana siis?
ÜRO definitsiooni järgi eakas inimene – 60+
statistikutel vana ea ehk eakas sageli – 65+
tööhõivealastes uuringutes vanemaealine – 55 – 64
tervishoiualastes uuringutes vanemaealine – 45+
Varem keskea algus 35. eluaastast, siis nüüd 45. eluaastast. Vanemaealine – 67+
Seniseid arenguid arvestades võib tulevikus keskea vanus lükkuda koguni 50. eluaastale ning vanemaealise vanus 70. eluaastale.