Foto: Urmas Lauri
Eesti loomaarstide ühingu aukohus on hakanud uurima Haapsalu loomade varjupaiga veterinaari Kaja Lillemetsa tegevust.
Loomaarstide ühingu aukohtu esimees Toomas Tiirats ütles Lääne Elule, et aukohus teeb otsuse eeloleval nädalal. Tiirats pole Haapsalus käinud, aukohtu nimel käis kaks nädalat tagasi siinseid olusid uurimas Pärnu veterinaar Mart Taggel. Avalduse loomaarsti tööd uurima hakata tegi loomakaitseaktivist Eliis Salm, keda ärritas varjupaiga lepingulise loomaarsti Kaja Lillemetsa öeldud lause, et varjupaigas on loomadega kõik korras ja paremat ei saa tahta.
„Igal veterinaaril on aukoodeks, ta peab vaatama, et loomad oleksid terved. Tema väljaütlemisest jäi mulje, et see pole eesmärk,” ütles Salm.
Salm kirjeldas varjupaiga kasside olusid. Loomadel on silmad mädanenud, ruum on kaetud saepuruplaatidega, mida varjupaiga kinnitusel desinfitseeritakse, kuid mida Salmi hinnangu kohaselt pole võimalik puhastada ega desinfitseerida. Samuti elavad varjupaigas haiged ja terved loomad läbisegi. Läänemaa veterinaarkeskuse peaspetsialisti Tõnu Eriku sõnul oli varjupaiga lepingulise loomaarsti Kaja Lillemetsa aukohtu menetluse põhjus selles, et ta ei ravi loomi, vaid hukkab neid.
„See on harv juhus, kui ta neid ravimas käib,” ütles Erik.
Loomaarst käib hukkamas
Põhjus, miks Lillemets loomi ravimas ei käi ja neid hukkab, on Eriku sõnul selles, et ta elab kaugel ja siinsed loomaarstid ei ole nõus loomi tapma. Loomi käivad ravimas teised siinsed loomaarstid, kellega varjupaigal leping puudub.
Näiteks on käinud loomi ravimas loomaarst Marika Pärnapuu. Loomaarsti enda sõnul on teda harva kutsutud. Vahel pole ta aastaid käinud, kuid viimasel ajal käib rohkem. Pärnapuu arvates võib põhjus olla selles, et varjupaiga ümber on üles kerkinud skandaal.
Pärnapuu ütles, et teda on appi kutsunud pigem vabatahtlikud talitajad, kui varjupaiga pidajad. Maarek Nõmmik on teda kutsunud ühe korra.
Näiteks oli vabatahtlik hiljaaegu kutsunud Pärnapuu, sest varjupaika oli sattunud üks vana koer, kes oli veidi dementne ning seetõttu auto alla jäänud.
„Kui talitaja poleks kutsunud, oleks see koer ära surnud,” ütles Pärnapuu. Samuti märkas ta samal korral varjupaigas kassipoegi, kel oli hingamisteede viiruslik haigus. Kuna Pärnapuul oli rohi autost käepärast võtta, ravis ta ka neid.
Varjupaik ei telli ravi
Pärnapuul varjupaiga lepingulisele loomaarstile Kaja Lillemetsale etteheiteid ei ole.
„Kui varjupaik telliks Kajalt ravi, siis tema ära ei ütleks,” ütles Pärnapuu.
Peamised etteheited on Pärnapuul just varjupaiga omanikele, kes ei kutsu abi, ja siis ei tea tema loomi ravima tulla. Sama kinnitas ka Lillemets, kel on varjupaigaga leping. Lillemets käib varjupaigas tegemas töid, milleks teda kutsutakse. „Peamiselt on need olnud eutanaasia juhtumid,” ütles Lillemets.
Suvel paluti tal ka ühe kassipoja silmi ravida. Rohkem, kui temalt palutakse, ta enda sõnul teha ei saa.
„Ma ei saa tungida kahe mehe eraomandusse ega hakata loomi ravima, kui nad ei lase,” ütles Lillemets.
Skandaal Lillemetsa ümber on kerkinud, sest süüdistajad ei saa aru, milline leping tal on, ja omanikud ei lase loomi ravida. Salm arvab, et loomade varjupaik ei ravi loomi, sest see on kulukas. Varjupaika pidava MTÜ Haapsalu Loomaabi juhatuse liige Ivari Rahula märkis, et loomade tervis on varjupaigas hea. Rahula kinnitas, et varjupaik ei kutsu loomaarsti põhjendamatult harva.
mina nii pimesi inimesi ei usaldaks..-eriti nende meelemuutuse osas…
Kes sa ka iganes ei oleks Andres-Indrek–aga sellest väljendusest mis murualt vaadates maailma puutub-õhkub kirjutaja poolt küll ebaharilikku kalkust –kadedust–kättemaksuiha või mida veel. Kui kodanik millegi vastu elus rängalt eksis–kandis oma karistuse ja on elus leidnud uued väärtused ja teise tee–siis teise inimese minevikus sorkimisele ei oleks teil küll tarvis energiat kulutada. Nüüd aga peamise juurde—kus viga näed laita–seal tule ja aita–sõna otseses mõttes. Hakake uurima ja jälgima miks ja kustkohast need kassid siis tulevad ja kellede nn. tekitatud need kiisud on—-eks meie —inimeste.Kui mitte sinu ja minu aga kellegi ju ometi. Ja lõppude–lõpuks–kuni leidub neid inimesi kelle süü läbi… Loe rohkem »
Osaliselt nõustun. Mõnikord inimesed tõesti muutuvad ning leiavad elus uued väärtused. Kõneall olev inimene paraku nende hulka ei näi kuuluvat ning ma ei võta seda väidet kusagilt õhust. Kahjuks. Kadedust ega isiklikku viha ei tunne ning Teie soovitus varjupaigast loom võtta, on ka juba mitmekordselt teostatud. Kas saate ka ise sama öelda?
Siin ei räägita sellest, et raskelt vigastatud loomi ei tohiks eutaneerida. Loomulikult tuleb halastada ja loom magama panna kui elamine talle peamiselt kannatusi tekitaks. Seda näeb ette ka loomakaitseseadus. Probleem on varjupaigas hoopis üleüldises, isegi elementaarses, arstiabi puudumises.
Ma ei ütleks, et siin kedagi läbi hakklihamasina lastakse, nagu sa väljendusid… Lihtsalt alguses oleks võinud öelda ausalt, et ma ei tea, millises seisus varjupaiga loomad igapäevaselt on – mind kutsutakse peamiselt vaid hukkamistele. Selle asemel aga esialgne kommentaar LEs ja lisaks TV3-s öeldu, mis kõlas justkui käiks loomi sageli ravimas… http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2014/09/18/ligi-pooled-kassidest-hukanud-haapsalu-varjupaik-vale-on-meid-suudistada Praeguses artiklis tunnistab, et peamiselt siiski hukkamiste jaoks kutsutakse… Milleks olukorda ilustada…
Maarek ju viis kunagi soomlasi jalutuskäigule Kuusalu metsadesse,tal see hukkamine käppas las toimetab rahulikult edasi,mis te susite…(või soovite ka natuke muru alt poolt vaadata)?
Ei, kindlasti ei pea loomaarst omast taskust loomade ravi kinni maksma (keegi ei olegi seda väitnud, see oli sinu enda mõttekäik). Aga kas loomaarstil on eetiline kaitsta säärast loomavaenuliku olustikuga asutust?
pahatihti on ravi pikk ja kallis ja kahjuks vahest ka tulemusteta. Samuti vajab opereeritu ka järelravi, kes seda peaks teostama? Ma ilmselt ei tea sellest loost kõike aga kus on varjupaiga arst seda loomavaenuliku olustikuga asutust kaitsnud? Või loed seda kaitsmiseks, kui tehakse nn. viimane süst (omaniku nõudmisel)? Äkki on see hädavajalik piinade lõpetamiseks, kui omanik on ravist keeldunud või oleks sel juhul loomal edasi piinelda laskmine eetilisem? Olen ise olnud taolises olukorras tunnistajaks, kus teerulli alla jäänud kassil puudus tagakeha sootuks (loom elas vaid tänu shokile ja verest ei jooksnud veel lõplikult tühjaks ainult seetõttu, et kõik veresooned olid… Loe rohkem »
Ma ei räägi siin üliraskelt vigastatud loomadest- loomulikult on eutanaasia mõningal juhul ainus valikuvariant. Aga kas tõesti on varjupaigaloomadest a´la 95% säärases seisus, mis nõuaks eutaneerimist (just selline on Haapsalu loomade varjupaigas hukkamisprotsent)?! Tõmmake google lahti ja otsige Haapsalu loomade varjupaiga kohta infot- läbi aastate ajab üks rikkumine teist taga. Haigetele või varjupaigas haigestuvatele loomadele ei võimaldata mitte mingisugust ravi- surevad kas ise maha või “paremal juhul” tuleb viimaks Kaja sealt “kaugelt” ja lõpetab piinad. Linnaveterinaaridest ei nõustu keegi sääraseid massilisi hukkamisi korda saatma, kuna kõik teavad, et see ei ole eetiline- hukata loom, kes on sinna varjupaika vangistatud, huvilistel… Loe rohkem »
Head inimesed -enne kui hakkate teisi inimesi ajakirjanduses läbi hakklihamasina ajama esitage endale küsimus—kas te ise tahaksite olla töötaja selles asutuses või siis ise oma energia ja südamejõuga avada veel üks taoline Haapsalus–konkurents on ju asju edasi viiv jõud—ning kui endal paremini õnnestuks ja kodutud ning kassid on saanud omale unistuste elu siis–müts maha teie ees–seniks —valige sõnu ja väljendeid
sa vist arvad tõsimeeli et praegused varjupaigapidajad teevad seda heategevuslikku tööd suurest looma- ja inimesearmastusest. kõik need süüdistused on alusetud, pahade inimeste poolt pulli pärast välja mõenud?
Haapsalu on ju väike linn, kes seda uskuma peaks, et loomade tervisehädasid käivad ravimas teised arstid. Inimesed ikka teavad, kes-kus. Varem kinnitas varjupaik, et saabuvad loomad vaadatakse üle esimesel võimalusel, mis kõlas nii nagu seda tehtaks koheselt. Kõik ju teavad, et varjupaikadesse satub tänavalt nii auto alla jäänud kui ka väga raskelt haigeid koeri ja kasse. Sellisesse seisu ei tohi kedagi jätta – ka koer vajab valuvaigistit ja ravi.
Googeldama peaks Maarek Nõmmik, ehk siis kahe “aa”ga:)
Fakt,et sel aastal on paaril korral loomaarstil palutud loomi ravida,on tingitud ilmselgelt meedia/ajakirjanduse tähelepanust. Varjupaik on jälgimise all-loomulikult nad nüüd üritavad end heas valguses näidata. Egas need varjupaigapidajatest ärimehed rumalad ole-kümne küünega hoiavad varjupaigast kinni,ju oskavad sealt siis kenasti raha riisuda.