Lõuna-Läänemaa ajalooseltsi liikmete kohtumine udmurdi laulumemmedega Obinitsas. Foto: Arnold Unt
Lihulas tuleb sel sügisel terve hulk huvitavaid loenguid ja kohtumisi ajaloolastega, juba sel nädalavahetusel räägib Vello Mäss uppunud laevadest, seejärel aga saab uusi teadmisi võllamägedest.
Lihula mõisas mitmeid aastaid tegutsenud Ajalooklubi jätkab oma tegevust ka sel sügistalvel. Kui paaril eelmisel hooajal toetuti tegemistes Vana-Läänemaa Ajaloo Seltsi ja MTÜ Keskaegse Lihula liikmeskonnale, siis sellest sügisest on koostööpartneriks taaskäivitatud Lihula muuseum.
Esimeseks esinejaks on Ajalooklubisse kutsutud Meremuuseumi allveearheoloog Vello Mäss, kes on otsinud ja kaardistanud sadu Eesti rannavetesse uppunud laevu. Vello Mäss räägib 19. oktoobril kell 12 Lihula mõisas teemal „Põgus pilguheit Eesti merearheoloogiasse. Uppunud laevad Tallinna–Helsingi mereteel”.
Juba on teada ka novembri- ja detsembrikuu esinejad. 16. novembril tuleb Lihulasse Tartu Ülikooli antropoloog Martin Malve, kes viimastel aastatel on uurinud keskaegseid hukkamispaiku. Tema viimane kaevamisobjekt oli Haapsalu võllamägi. Rääkida lubas ta nii uuringuist Haapsalus kui ka muudest Eesti keskaegseist võllamägedest.
Arvatavalt 14. detsembril esineb Lihula mõisas vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi, kes tutvustab Eesti ja eriti Läänemaa taluarhitektuuri.
Ajalooklubi kevadhooaja plaan pole veel lõplik. See sõltub suuresti ka seltsingu liikmete ja Ajalooklubis osalejate huvidest. Nii on soovitud saada nüüdisaegset teavet Vabadussõja päevil 1919. aastal puhkenud Saaremaa mässust. Loodame seda teemat märtsis või aprillis Lihulas käsitleda. Kindlasti plaanime kevadesse ka ringsõidu Läänemaal, Vana-Läänemaa piirides.
Lõuna-Läänemaa ajaloohuvilised koondusid 2011. aastal seltsingusse, mis sai nimeks Vana-Läänemaa Ajaloo Selts.
Nimega taheti toonitada, et ei seltsi liikmeskond ega ka tegevus piirdu üksnes praeguste Läänemaa piiridega, vaid hõlmab ka varem Läänemaa alla kuulunud alasid, Põhja-Pärnumaad ja Märjamaa-Vigala kanti. Seltsingu liikmete poolt on juba koostatud ja trükis ilmunud kaks kogumikku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel”, on korraldatud Ajalooklubi üritusi Lihula mõisas ning käidud ekskursioonidel.
Nii käis seltsingu rahvas augusti keskel kolmepäevasel ekskursioonil Lõuna-Eestis. Reis hõlmas Setumaad, Võrumaad ja Valgamaad. Tutvuti Obinitsa muuseumi, kalmistu ja Seto Ateljee Galeriiga ning selle ühe juhi Kauksi Üllega. Hubases Setu Seltsimajas kohtuti aga läänlastele ootamatult udmurditaride lauluansambliga.
Reis viis ka Vastseliina linnusele ja metsavendade lahingupaikadesse Määritsa talu juures ning Puutlipalus. Neid kohti uurinud Võrust pärit Arnold Unt tutvustas kaevamistel kogutud museaale ning viis läänlased ka metsavend August Sabbe hukkumispaika. Tema juhtimisel vaadati Võru vaatamisväärsusi, Rõuges aga sealset vesioinast, linnust ning noorte ajalootudengite ehitatud muinasaegsete hoonete koopiaid.
Samuti jõuti tutvuda Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooniga, Paju ning Hummuli lahingupaikadega, Barclai de Tolli mausoleumiga ning põgusalt ka Taagepera lossiga. Üks meeleolukas õhtu veedeti Obinitsa hostelis, teine Meelis Mõttuse poolt Läti piiri äärde Vastse-Roosa külla rajatud metsavennatalus. Reisil saadi kinnitust juba varem kinnistunud veendumusele, et praegu kiiresti arenevas Eestis on palju muutumas ja palju vaadata.
Mati Mandel, arheoloog