Peeter Vikman: Haapsalu varjupaik vastab nõuetele

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Peeter Vikman. Foto: Arvo Tarmula

Kuigi Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman ei tea, missugune peab loomade varjupaik olema, leiab ta, et olemasolev on normaalne ja vastab nõuetele.

Seaduse järgi korraldab hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, nende omaniku kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus. Küsimustele vastasid Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman ja Haapsalu linnakeskkonna osakonna juhataja Krista Vilta.

Kas Haapsalu linn ise on varjupaigaga rahul?

Peeter Vikman: Oleme rahul sellega, et meil üldse on teenusepakkuja. Kui ei oleks, siis seaduse täitmiseks peaksime ise midagi püüdmise osas ette võtma. Viimati käisime varjupaika vaatamas koos TV3ga. Sel ajal seal loomi palju polnud. Koeri polnud ühtegi ja kasse oli mõni. Kord oli olemas ja teenust osutatakse.
Varjupaik on täitsa normaalne. Mina ei ole paremaid näinud. Ma ei tea, missugused need olema peavad. Järelevalvet teeb veterinaar- ja toiduamet. Nad on varjupaika vaatamas käinud ja kui ettekirjutusi on tehtud, siis on neid täidetud. Järelikult vastab nõuetele.

Veterinaaramet on teinud ettekirjutuse info kehva leviku kohta, mida kritiseeris ka Eliis Salm. Pärast ettekirjutust paigaldas varjupaik sildi ja uuendas kodulehte. Operatiivselt kodulehte siiski ei hallata.

Peeter Vikman: Võib-olla et loomadest teavitamise pool on jah nõrk.

Kui hulkuv loom ei ole identifitseeritav, tuleb omaniku kindlakstegemist seaduse järgi alustada viivitamatult pärast looma varjupaika toomist. Looma omaniku leidmiseks avalikustab varjupaiga pidaja vähemalt looma välimuse kirjelduse, leidmise koha ja aja, soovitavalt ka looma pildi kohalikus ajalehes või varjupaiga veebilehel. Loomade kirjeldus, leidmise koht ja aeg varjupaiga veenbilehel on puudulikud. Kas olete kaalunud avalikustamist näiteks kohalikus ajalehes?

Krista Vilta: See küsimus on olnud aastate jooksul probleemne. Seda on üritatud parandada. Oleme arutanud, kas linna kodulehel peaks olema hulkuvate loomade pildid, ja jõudnud järeldusele, et ei peaks. Meil on otseviide Haapsalu loomade varjupaika, varjupaiga veebilehel aga on puudujääke.

Ajaleht ei ole kõige mõistlikum mõte, sest info muutub kiiresti. Lihtsam on infot jagada interneti teel. Ajaleht ei ole piisavalt operatiivne.

Kas linn ise kontrollib varjupaika?

Peeter Vikman: Loomakaitseseaduse üle on kolm järelevalveorganit ja omavalitsust nende hulgas ei ole. Peale veterinaar- ja toiduameti teevad seda politsei ja keskkonnaamet. Nii et seadusejärgset järelevalvet linn seal tegemas ei käi, aga aeg-ajalt oleme pilgu peale visanud. Ühtki dokumenti või protokolli sellest ei ole vormistatud, aga vaatamas oleme käinud. Kas või heakorra mõttes. Ükskord naabrid kaebasid, et koerad hauguvad. Siis käisime vaatamas, kui palju neid koeri seal on ja kas nad tõesti hauguvad.

Krista Vilta: Hulkuvate loomade püüdmise teenust osutab linnale varjupaik. Selle üle, kas hulkuvate loomade püüdmise teenust osutatakse, teeme järelevalvet. Varjupaik ise aga ei kuulu linnale, nii et seal me järelevalvet ei tee. Meie ostame teenust.

Haapsalu linna loomapidamise eeskirja järgi on varjupaiga pidaja linna lepinguline partner, s.t varjupaiga pidaja tegeleb hulkuvate loomade püügiga lepingu alusel. Haapsalu linnavalitsuse avalike suhete juhi Tõnu Parbuse väitel linnal varjupaigaga lepingut ei ole.

Peeter Vikman: Meil on olnud leping. Ta on vist pikendamata. Ta lõppes nii märkamatult ära, et ei pannudki tähele. Aga et teisi pakkujaid peale olemasoleva ei ole, siis on koostöö jätkunud samadel tingimustel. See on nagu üürileandjaga. Kui leping on läbi, aga üürnik elab sees edasi, maksab üüri ja üürileandja teda välja ei viska, siis loetakse leping automaatselt jätkunuks. Me oleme jätkanud kehtinud lepingu järgi.

Loomapidamise eeskirja järgi on varjupaik kohustatud kontrollima looma märgistust. Kas varjupaigas on töötav kiibilugeja?

Krista Vilta: Kiibilugeja on olemas. Kas see töötab, ei tea.

Peeter Vikman: Mina ei oska midagi öelda. Ma ei teagi, missugune see kiibilugeja on.

Loomapidamise eeskirja järgi paigutatakse hüljatud loom esialgu karantiini. Karantiiniruumi varjupaigas ei ole. Veterinaarameti andmeil hoitakse loomi karantiiniajal puuris.

Peeter Vikman: Karantiiniruumi, jah, ei ole. Kus nad neid loomi hoiavad, seda ma ei tea.

Krista Vilta: Nad on üritanud raha leida, aga praegu karantiiniruumi ei ole

Kas linn saaks karantiiniruumi asjus midagi ette võtta?

Peeter Vikman: Miks mitte, kui varjupaik tuleks toetust küsima, et on hädasti tarvis ja neil endal ei ole. MTÜsid toetab linn siin igasuguseid. Miks ei võiks varjupaik toetust saada?!

Mina ei ole terve linnavalitsus, aga kui niisugune eelnõu oleks, siis mina toetaks. Päris nii muidugi ei saa, et linn ehitab karantiiniruumi, aga osaleksime küll.

Kas linn toetaks võimalikku uut varjupaika, kui keegi oleks huvitatud selle rajamisest?

Krista Vilta: Pinda meil pakkuda ei ole, aga me igati toetaksime, kui keegi tahaks hakata varjupaiga temaatikaga tegelema. Kui, siis peaks arendama tervikvarjupaika, mitte ainult kasside oma.

Kindlasti on linn nõus igati toetama, kui tuleksid aktivistid, kes sooviksid mingit tüüpi varjupaika arendada. Kindlasti me leiaks mingi võimaluse, aga nii väga ei ole tuldud. Konkreetseid ettepanekuid ei ole tehtud.

Peeter Vikman: See on valikute küsimus, kuhu me prioriteedid seame. Tegime põhikoolilastele tasuta koolitoidu, lisasime eelarvesse koormust. Kui me nüüd ütleme, et sõbrad, nüüd peab koolitoidu asja üle vaatama, sest tuleb teha kasside varjupaik… Kas avalik huvi on siis kaitstud, või linnakodanike vajadused?

Fotod: Arvo Tarmula

Krista Vilta arvo tarmula Peeter Vikman arvo tarmula

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
31 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Jap
9 aastat tagasi

No loomadest on linnavalitsuse nendel tegelastel küll sügavalt ükskõik.

.
9 aastat tagasi
Reply to  Jap

mis loomadest rääkida,neil linna elanikestki sujuvalt p…i. neil seal majas omad asjad,mida ajada. nii allakäinud lv-d ajaloost ei mäletagi.

.
9 aastat tagasi

tegelikult ma arvan,et Vikmani asemele tuleks keegi naine panna,siis on paljud asjad andestatavad ja vaikus majas,nii nagu kahe teise aselinnapeaga.tehakse midagi või mitte,vahet pole ja kui p..se läheb,siis pigistame silma kinni. Kaval nipp,Karilaid mõtle.

ma
9 aastat tagasi

…ei saa aru mida see Vikman seal linnavalitsuses teeb? Tal oma kogudus linnaasjadega pole aega.Seal linnavalitsuses polegi peaaegu kedagi kes oma tööd tõsiselt võtab siis ime pole kui rahvaarv väheneb. Pastor Vikman ajagu oma asja kümnist kogudus saab vaeseid aidatakse pastorile jagub ka katust pole siiani peale koguduse majale saadud koguduses rahvaarv väheneb.Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.Linnavalitsus on omadega üpris pees nii et siia varsti peale kodutute kedagi ei jää ning siis see hea karjane võtab nad oma hoole alla. Andku aga minna!

Nõus
9 aastat tagasi
Reply to  ma

Viljandi rahvaarvult kuues Eesti linn ja seal saab linnajuhtimisega hakkama 2 aselinnapead. Ei saa aru miks Haapsalu sugune linn hoiab palgal nii suurt seltskonda. Tõesti või, et Sukles ei viitsi tööd teha ja muudkui reisib ja otsib Fra Marele kliente, siis jüngrid peavad tööd mängima? Kas volikogus ei ole tõesti mõtlevaid inimesi või istuvad seal ainult toolisoojendajad ja suud kinni.

Sass
9 aastat tagasi

Täitsa ulme mis tegelased meie linna juhivad.Lasteaialaps annaks ka asjalikuma vastuse.
Alles hiljuti ei antud ühele Noarootsi perele varjupaigast koera, põhjendusel, et olete liiga vanad!
Liiga vanad, on meie linnas siis 65 aastased inimesed.

Andres
9 aastat tagasi

Peeter on hea südamega ja usaldab liialt inimesi-sellepärast ta sinna nn.intervjuu tanki sõitma pandigi…

Andresele
9 aastat tagasi
Reply to  Andres

Arvan, et sa oled kursis mis ametit Peeter veel peab? Pastor peab olema hea südamega. Mis tangist sa räägid on arusaamatu, ajakirjanik soovis aselinnapealt teada, mis toimub ühel Peetri valitsemisalal. Sellega jäi viimane aga selgelt JÄNNI Kahetsusväärne, et aselinnapea ei tea millega ta tegelema peab ja sukeldus osavalt teise aselinnapea haldusalasse.

mnjah
9 aastat tagasi

Hästi,mul ei ole tegelikult Vikmani vastu küll mitte midagi,tegelikult on tore mees, nii nagu paljud ütlevad ka teiste linnapeade kohta, paraku aga sellest jääb üksnes väheks,et edukalt linna juhtida. linnas on palju,palju toredaid inimesi,kahju ainult ,et me ei saa ise kaasa rääkida sellel teemal,kes nendest meid juhtima tuleb ja kellele palga me tasku maksame. Valimistel võiks selgus ka sellel teemal olla,millised aselinnapead me mingi erakonnaga kaasa saame ja kui palju neid siia etteotsa kuluallikaks koguneb. Vikman oli küll aimatav, aga Põld-mis erakonnast tema on,kust ta sinna maandus, Rootare, enne ju saadi ilma selle aselinnapea kohata hakkama? Samas muidugi sotsosakonnal ei… Loe rohkem »

Hämmastav
9 aastat tagasi

“Meil on olnud leping. Ta on vist pikendamata. Ta lõppes nii märkamatult ära, et ei pannudki tähele.” Tõsiselt?! Tõsiselt???!!! Wow, aselinnapea “asjatundlikkus” on põhjapanev.

Andres
9 aastat tagasi

Käsu Taavi maja juures ju nn.Haapsalu pink pealkirjaga-Taavi Käsk,elu nagu lill-

Millal
9 aastat tagasi

Millal linnaisad küsisid maksumaksjatelt ja valijatelt, kas nad eelistavad oma makstavate maksude eest loomade väärkohtlemise lõpetamist või: erakonnakaaslastelt ostetud ülikallist aurulaeva?
purskkaevu?
Ärge unustage, et linnakodanikud maksavad teie kõrge palga ning ootavad selle eest asjatundlikkust ja õigeid tegusid, mitte “mina täpselt ei tea, jah, noh, eks, jaa, vist”.

Kuidas
9 aastat tagasi

Kuidas aselinnapea saab väita et Haapsalu loomade varjupaik vastab nõuetele, kui ta väidab, et ta tea missugune loomade varjupaik peaks olema. Irw