Metsküla Laiakivi talu kivikelder sai Viljandi kultuurikolledži rahvusliku ehituse tudengite käe all uue sissepääsu ja üles laoti ka lagunema kippuvad müürinurgad – see oli rahvusliku ehituse eriala tudengite esimene praktikatöö Läänemaal.
„Rahvusliku ehituse teema ja rahvuspark sobivad hästi kokku,” ütles Laiakivi talu perenaine Krista Kallavus, kes on keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kultuuripärandi spetsialist.
Kelder sai korda tudengite nädalapikkuse kivipraktika jooksul, mida juhendas sama eriala vanema kursuse tudeng läänlane Laur Oberschneider. Kivitöötluse teadmisi jagas tudengitele kultuurikolledži kiviõppejõud Alo Peebo.
Kallavuse sõnul pole maakividest keldri esialgne ehitusaeg teada, kuid võimalik, et see jäi 19. sajandi lõppu ja ehitasid selle tõenäoliselt muhulased. „Matsalu kandil on olnud muhulastega tihedad sidemed. Sealt käidi siin ehitamas ja tööl,” teadis perenaine rääkida.
Maakivikeldri sissepääsu oli pererahvas omal ajal tsemendiga parandanud. Hiljem on selgeks saanud, et algselt kasutatud lubimört ja selle parandamiseks tsement kokku ei sobi. Ka olid keldri kohal kasvanud põõsaste juured kivide vahele käike uuristanud ja nii tilkus laest vett alla.
Läinud aastal Matsalus korraldatud maakivikeldrite õppepäeval käidi teiste keldrite hulgas uurimas ka Laiakivi oma. Leiti, et see oleks rahvusliku ehituse tudengitele paras praktikatöö.
Kallavuse sõnul kasutati sissepääsu parandamiseks uusi kive, mida vanu töövõtteid kasutades kohapeal purustati. Esmalt kivisse auk, siis kiil järele ja nii nad tükkideks läksid.
„Uskumatu, et suuri kive nii lõhkuda andis,” ütles perenaine.
Kividest Laikivil, nagu talukoha nimigi ütleb, puudust pole. Suuremad kivid said paika nelja ja isegi kuue mehe rammuga. Tudengitele jagus aga Laiakivi perenaisel vaid kiidusõnu.
„Tõeline rõõm oli neid noori inimesi näha. Rahvuspargid võiksid Viljandi kultuurikolledžiga rohkem koostööd teha,” lisas ta.