Lauri Luik: koolide rahastamine muutub paindlikumaks

Juhan Hepner

juhanh@hot.ee

Täna võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse, millega antakse kohalikele omavalitsustele võimalus kasutada põhikooli õpetajate tööjõukulude toetust ka gümnaasiumiõpetajatele palga maksmiseks. Selleks peab kohalik volikogu võtma vastu vasta otsuse.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Lauri Luige (RE) sõnul on mitmed omavalitsusjuhid viimastel kohtumistel väljendanud oma muret seoses põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate tööjõukulude katmisega, kuna tänased rahastamispõhimõtted olevat liialt jäigad.

„Omavalitsusjuhtide sõnul oleks täiendav paindlikkus, mis lubaks põhikooli õpetajate palgaraha võimalusel kasutada ka gümnaasiumi õpetajatele palga maksmiseks, kohalikele omavalitsustele suureks abiks koolide ülalpidamisel. Seda muidugi juhul, kui põhikooli õpetajate palgad on makstud ning raha jääb üle,“ lausus Luik.

Luige sõnul on omavalitsustele täiendava paindlikkuse loomine ka valitsuse tegevusprogrammis kirjas. Üheks eesmärgiks on käsitleda kooli palgafondi ühtsena.

Praegu kehtiva korra kohaselt tuleb üldreeglina põhikooliõpetajate tööjõukulude toetust kasutada põhikooliõpetajate töö tasustamiseks ning gümnaasiumiõpetajate oma gümnaasiumiõpetajate töö tasustamiseks.

Erandina võivad kehtiva määruse kohaselt omavalitsused, kes on vastu võtnud otsuse gümnaasiumivõrgu korrastamise kohta, kasutada kuni 5% põhikooliõpetajate tööjõukulude toetusest gümnaasiumiõpetajate töötasuks.

Määrus jõustub septembris.

Lauri Luik

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
17 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
mnjah
9 aastat tagasi

Meil on riigikoguvalimised kohe,kohe ukse ees, loodetavasti suudetakse eelnevatest kordadest rohkem mõelda, kui valimissedelid täitma hakatakse. Arvestades praegust seisu,kus uuringutes väidetavalt reformierakond eesotsas istub, tundub, et midagi ei ole inimestele kohale jõudnud. Rõivas pandi etteotsa, suli Kallas jäi ukse taha, aga mis paremaks muutunud on? Ainus suurem muutus on ehk uuest aastast-peretoetus suureneb,kuid ka see ei olnud reformierakonna soov! Kui olete ise Lauri riigikokku valinud, siis ei sõimata mitte Laurit vaid ka iseenda lollust. Kohe,kohe hakkab uus geenius ,Sukles , päälinna pürgima, ärge siis laske vitamiinidel end mõjutada.

kätlinike, ...
9 aastat tagasi

… neid jätkub siia veelgi rohkem!

Jah
9 aastat tagasi

Üks värskelt remonditud väikekool suletakse suurte kulude tõttu ja jäetakse umbrohtu ning lõhkuda. Samas teine (muuseas väiksema laste arvu jaoks) ehitatakse ja šampuse- lilledega avatakse!!!!Kuidas sellist kokkuhoidu mõista?!! Lolluste jaoks jätkub meie riigis raha alati!

Kätlin
9 aastat tagasi

Jälle üks kujukas näide selle kohta kui ohtlik võib olla noorpoliitikute ministrite nõunikeks või rahvaesindajateks pürgimine. Aga ega see pole veel lõppenud. Kuna hääli napib, siis soovitakse nüüd lausa alaealisi valima ja Eestit juhtima tuua. Tulemusi võib juba ette aimata. Nõus Toomas Takkisega. Eestis lolle jätkub lausa jalaga segamiseks.

Kodanik
9 aastat tagasi

Nõus Takkisega. Haridusvaldkonda reformitakse – üks päev nii, teine päev täpselt vastupidi.Samas on tegemist valdkonnaga, mis peaks olema kõige jätkusuutlikum, tugevam, stabiilsem, väikse riigi ja rahva seisukohalt üldse. Hr. Luige väljaütlemised kahjuks näitavad kujukalt, et poliitik ei ole visionäär ega mõtleja, vaid järgijooksja ja kameeleon. Sama poliitik räägib hõisates ja täie veendumusega ühte juttu ja järgmisel päeval põhjendam samasuguse agarusega täpselt vastupidiseid otsuseid. Tänases maailmas, eriti pingelises olukorras mida me praegu näeme, tuleb nii kohalikul, riiklikul kui ka globaalsel tasandil välja üks selge asjaolu, mida rahvas ammugi mõistnud. Meil ei ole vaja juhtideks inimesi, kes koosnevad lipsust ja värvimuutvatest loosungitest.… Loe rohkem »

Toomas Takkis, Kuressaare Gümnaasiumi direktor, Kuressaare linnavolikogu esimees
9 aastat tagasi

Autor kirjutab, et üheks eesmärgiks on käsitleda kooli palgafondi ühtsena. Mõni aeg tagasi oli kooli palgafond üks tervik, oli ühtne. Koolijuht koos oma meeskonnaga otsustas raha kasutamise koolis, et parimal viisil oleks tagatud õpilaste arendamine. Koolijuhtimise seisukohast on nii ainuõige. Siis aga hakkasid “targad” haridusministeeriumist ja hiljem valitsusest/riigikogust “koolireformi” tegema (riigigümnaasiumide moodustamise, kooliastmete lahutamise ja raha kolmeks jagamise teel põhikooli, gümnaasimi ja juhtide rahaks). Rahvale räägiti juttu hariduse kvaliteedi tõusust, aga tegelik põhjus oli lihtlabane- nii suurt koolivõrku ei suudeta üleval pidada ja omavalitsused oma minigümnaasiume entusiastlikult sulgema ei kipu. Nüüd lubab vabariigi valitsus kohalikel volikogudel senised koolijuhtidele ja omavalitsustele… Loe rohkem »

ülejäägid
9 aastat tagasi

Sõjaväes küsiti, kuidas süüa saab – Jätkub ja jääb ülegi – Aga mida ülejäägiga teete – Sööme ära ja jääb puudugi.
Nii on ka selle kooli rahaga.. kui põhikooli õpetajate palgad on makstud ning raha jääb üle,“

olaf
9 aastat tagasi

Aasta lõpp ja uue algus tõotab lõbus tulema.

õpetaja
9 aastat tagasi

Lauri kas FEB fondi rahad on otsas et nüüd peab õpetajatele siin meeldimist etendama ja helget tulevikku looma. Nii painajalikku koolide rahastamist annab ikka otsida. Olek sa kooli ajal ka nii kehvasti rehkendusi teinud, oleksid mul kogu aeg peale tunde olnud.

düsgraafik
9 aastat tagasi
Reply to  õpetaja

Harimatu “õpetaja”, õpi kirjutamine selgeks! Viimane aeg. Sinusugune peaks lastest üldse eemale hoidma.

ühtlasi
9 aastat tagasi

kõik on OK, mida te vingute pööbel, numbrilised näitajad on head, olem üks vähem laenanud riike EL-is 😀