Hanila vald läheb sügisest vedelküttelt üle pelletiküttele, mis peaks andma aastas 20 000 eurot kokkuhoidu.
„See on teoorias. Praktikas paistab,” sõnas Hanila vallavanem Arno Peksar.
Seni kulutas vald keskmiselt aastas põlevkiviõli peale 65 000 eurot.
Paari nädala eest kuulutas vallavalitsus välja riigihanke viie katlamaja ümberehituseks. Peksari hinnangul maksab ümberehitus laias laastus 100 000 eurot.
Ümber ehitatakse Kõmsi kooli, Kõmsi rahvamaja, Virtsu kooli peahoone ja väikese maja ning Vatla spordimaja katlamajad.
Peale katelde vahetuse paigaldatakse punkrid jm seadmed pelletite hoiustamiseks.
Ehitus peaks algama augustis ja lõppema septembris.
Pelletiküttele üleminekut põhjendas Peksar eelkõige kokkuhoiuga: pelletiküte on odavam.
„Kasari kool läks pelletite peale ja on väga rahul,” märkis ta.
Peale selle tõotab riigi kütuseaktsiisi poliitika ka vedelkütuse hinnatõusu, mida omavalitsustele ei kompenseerita.
„Valla rahakott pole nii paks,” sõnas Peksar.
Ka on pelletiküte keskkonnasäästlikum. „Läheb põlevkiviõli maha, on keskkonnareostus, lähevad maha puidugraanulid, ei juhtu midagi,” sõnas Peksar.
Peale selle olid Kõmsi katlad nagunii nii amortiseerunud, et tulnuks välja vahetada.
„Otsustasime siis juba kõik viis korraga välja vahetada,” ütles Peksar.
Katlamajad ehitab vald ümber oma rahaga ja võttis selleks kümne aasta peale 320 000 eurot laenu.
Kaks kolmandikku laenu kulub teede korrastamiseks, üks kolmandik katlamajadele.
Arno Peksari sõnul peaks investeering end ära tasuma viie aastaga.
Konkurentsiameti pressiesindaja Maarja Uulitsa sõnul kasutatakse pelletikütet ametile teadaolevail andmeil Eestis üksikuis kaugküttevõrkudes. Konkurentsiameti andmeil kasutab Eesti 140 kaugküttevõrgu piirkonnast biokütust 52, kuid põhiliselt on see hakkpuit või turvas.
88 võrgupiirkonnas on kasutusel põlevkiviõli või maagaas.
Kasari kooli küttearved vähenesid rohkem kui poole jagu
Vedelküttel olnud Kasari kool läks pelletiküttele üle 2012. aasta detsembris.
Üleminek läks maksma 19 000 eurot.
Kui 2012. aastal oli küttearve kokku 26 000 eurot, siis 2013. aastal 10 200 eurot.
“Ei ole kahtlustki, et investeering õigustas end,” sõnas Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos.
Kõmsi kooli direktor Pille Saatmäe saab vana katla asemel sügiseks uue, mis hakkab põletama põlevkiviõlist märksa odavamaid puidugraanuleid. Fotod: Arvo Tarmula
Kui ainult metsa jätkuks.
praegu läheb moodi jah üha enam… aga ärge muretsege,kohe läheb kallimaks ka.
Pelletiküte on tore küll,aga täpslt sinnani kuni katel vastu peab. Rikke puhul pead ise lahenduse leidma,kust tehniku leiad või siis korraliku väljaminekuga arvestama,kui tehniku pelletikeskusest kohale kutsud.