Kuumaõhupalliga Haapsallu õlle järele

Eile õhtul nähti Keedika kandis kuumaõhupall.

“Õhtul kella kümne paiku oli Keedikas näha, liikus suunaga Taebla poole,” kirjeldas üks pealtvaatajaist nähtut.

"Küsisid kus nad on ja väitsid, et lähevad Haapsallu õlle järgi," kirjutas Keedika elanik Marju Heldema oma Facebooki-postituses.

„See oli kaheksaliikmeline Haapsalu seltskond, kes lendas meie kuumaõhupalliga Piirsalust Taeblasse,“ ütles palli omanikfirma Blue Sky Balloons OÜ tegevjuht Kalev Tikk Lääne Elule ja lisas, et Läänemaal nähtu on praegu Eesti suurim kuumaõhupall. Inglismaal Bristolis firmas Cameron valmistatud valmistatud õhupalli maht on 6000 kuupmeetrit.

Piirsalust alustati lendu Kalev Tiku sõnul tuule suunast lähtuvalt. Puhus mahe kirdetuul ning see tõotas tunniga Haapsallu jõudmist. Tuul oli loodetust vaiksem ning aeg tiksus Taebla kohal täis. „Teeme tunniseid lende, pilet maksab 190 eurot,“ rääkis Tikk ja lisas, et piletihind on rasvane, sest õhupalli on kallis pidada. „Kasutusiga on maksimaalselt 300-400 lennutundi,“ ütles pallipiloot.

Põnevust jagunud lennu ajal küllaga. „Nägime kahekümnepealist metsseakarja ja põtra,“ meenutas piloot Tikk. „Pagana ilus kant! Tegelikult on Eesti kohal igalpool kaunis lennata.“

Blue Sky Balloons korraldab õhupallilende igal pool Eestis. „Narva kohal ja saartel me siiski ei lenda,“ täpsustas Kalev Tikk. Risk täbarasse olukorda sattuda on neis paigus liiga suur.

Kuumaõhupall

• Kuumaõhupall on esimene vahend, millega inimene on eales lennanud. Vennad Joseph ja Etienne Montgolfier'd, ehitasid Prantsusmaal paberist ja siidist palli, Jean-Francois Pilatre de Rozier ja Marquis D’Arlandes, lendasid 21. novemberil 1783 Pariisi kohal. Palli läbimõõt oli 13 meetrit ja seda kuumutati villa ja õlgede põletamisega. Lend kestis 23 minutit ja läbiti vahemaa 8 kilomeetrit.
• Nüüdisaegse kuumaõhupalli kest on valmistatud nailoni baasil erikangast. Palli alaosas on avaus, mille kaudu toimub pallis oleva õhu soojendamine. Õhk pallis võib lennu ajal olla sajakonna kraadini köetud.
• Õhku kuumutatakse põletitega, mida on ohutuse garanteerimiseks vähemalt kaks.
• Põletid töötavad propaaniga, mida on samuti vähemalt kaks ballooni.
• Korv on punutud ja põhi on kindlustatud selle alt läbi minevate terastrossidega.
• Palli ülaosas on avaus, mis on kaetud maandumisklapiga (parashut). Seda avades saab lasta kuuma õhku pallist välja ning laskuda allapoole või maanduda. Normaalsel lennul hoiab õhurõhk ise klapi tugevalt suletuna.
• Palli täitmiseks kasutatakse suurt ventilaatorit (Blue Sky Balloonsi rekordõhupalli täitmiseks on neid käigus kaks). Kui pall on juba täitunud õhuga, kuid lebab veel maapinnal, juhitakse sellesse ettevaatlikult leek. Õhu soojenedes tõuseb pall aegamööda üles ning tõmbab ka korvi püsti.

Allikas: Blue Sky Balloons OÜ

Fotod: Marju Heldema

Fotod: Heiki Magnus