Vaatamata kirglikule ööjauramisele riigikogus ning ühe seaduse sidumisele valitsuse usaldusküsimusega on Eesti poliitika üldpilt värvitult kurb ning rumalusest tiine. Erakonnad elavad programmilistes kinnisideedes ja parteilise võitluse loogikas, mis ei lase lahendada Eesti ees seisvaid probleeme, kirjutab Andres Herkel (pildil) oma ajaveebis.
Järk-järgult kujuneb nii pensionäridele kui lastega peredele harjumuseks see, et poliitikud annavad ja võtavad. Üks lubab, aga teine tõmbab vee peale. Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halvemate vastu. Vaid asjasse pühendunud mäletavad, kes mida lubas ja kes kellele jala taha pani. Pisut eemaldudes paistab kõik viljatu puntratantsuna.
Üks peamisi puutumatuse oreooliga pärjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine, mis paneb muu eelarve surve alla. Sammhaaval kasvab aga muude maksude osakaal. Hallidest aegadest võimul püsiva Reformierakonna kinnisideed on tapnud sisuka maksudebati. Tulumaksu langetamine kombinatsioonis sotside lubadustega sunnib otsima üha uusi ja uusi mooduseid riigieelarve tulude lappimiseks.
Sammud, millega seda tehakse, viivad meid sinna, kuhu kaasaegse turumajanduse ehitajad Eestit algselt kindlasti viia ei tahtnud. Meie tulevikku kujundavad märksõnad on üleregulatsioon, uute kontrollimehhanismide ehitamine ning halvenev ettevõtluskliima. Eriti kannatab väikeettevõtja. Areenil pole nähtavat jõudu, kes suudaks taandarengu peatada. Kuid see jõud tuleb luua.
Lõpuks sõltub kõik Eesti kodanikuühiskonna küpsusest. Tuletan meelde, et tegelikult on ka erakonnad – vähemalt teoreetiliselt – kodanikuühiskonna osa. Samuti on seda ettevõtlusorganisatsioonid, kelle häält viimase käibemaksuseaduse muudatuse puhul pole taas kuulda võetud.
Räägime näiteks just nüüd seaduseks saavast või saanud autode käibemaksu seadusest. Maksuametniku loogikast lähtudes ehitab see, nagu ka varem vastu võetud 1000-euroste arvete maksuametile edastamise seadus, suurt ja uhket süsteemi. Kirjutame riigieelarvesse pisut raha ja nõuame ettevõtjatelt „ausust“. Tõenäoliselt tulevad „suured kalad“ (ehk need, kes rahastavad suuri parteisid!) sellega toime.
Paraku jäävad kõige haavatavamaks väikeettevõtjad, kes tulevad vaevu ots otsaga kokku. Nende jaoks on nii täiendavate kulutuste tegemine kui ka mõne senise soodustuse kadumine oluliselt suurema mõjujõuga. Ja siis imestatakse, miks nad pettuvad, miks tekib negativism riigi suhtes?!
Peame väga selgelt küsima, mida me õieti tahame. Kas filigraanset, kuid elukauget süsteemi või seda, et Eesti tegelikult elaks? Millist mõju avaldab see, kui heitunud väikeettevõtja otsustab pillid kotti panna, sest lihtsam on mõnda naaberriiki palgatööliseks minna? Lõppastmes on see ju väljarände ja Eesti demograafilise olukorra küsimus.
Jah, maksuaugu lappimiseks võib ja tuleb võtta meetmeid, kuid eeskätt vajame me tasakaalustatud meetmeid. Praegu murendatakse usaldust – seda enam, et riigikogu erakonnakartell ise naudib puutumatust. Teatakse ka, et vajadusel mängivad kõik teised Reformierakonnaga kaasa ning hääletusnupu värv sõltub vaid sellest, kas ollakse koalitsioonis või opositsioonis.
Ettevõtjale peale pandud uusi kohustusi ja koormisi pole tasakaalustatud teiste, arengut soosivate sammudega. Säärane areng ning maad võtnud parteilis-ametkondlik eluvõõrus on ohtlik ning see tuleb peatada.
Andres Herkel, riigikoguliige, MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik esimees
ja nüüd on leitud parteilise õigluse rüütel kes korra majja lööb ja õiglast riiki looma hakkab ;))) Ise on selle riigi loonud selliseks. Mingu soome ehitus töödele. Aga sinna ei saa minna seal saab peksa. “ Lõpuks sõltub kõik Eesti kodanikuühiskonna küpsusest.“ eks jah Erkel on kooks Agu Laiusega seda riiki küpsetanud nii et vähe pole.
omadegagi läbi ei saa-teisele planeedile!!
Olen sama kurvastavat nähtust tajunud, millegipärast alates sellest ajast kui Venemaa president Putini palgalised, Saksamaal väljaõpetatud vene palgasõdurid, varem relvituks tehtud Ukrainat vallutama hakkasid. Ütle, et oled patrioot ja tapa palju tahad. Samas teeb Putin näo, et pole aimugi, kes seal sõdivad. Meilt Toompealt pole ka enam ammu ühtegi tarka tegu tulnud. Isegi mitte ühtegi tarka sõna. Eesti kaob ju nii olematusse. Selle juhmakuse katteks peaks nüüd Eesti kaitseks USA baasi Eestisse saama. Muidu on asi läbi. Liin perekond, haridus, majandus, riigikaitse tuleb käima panna, kasvõi vägisi. Ja igasugused perekonnalõhkujad Venemaale lõhkuma saata!