Lehemüüja Rohuküla sadamas. Foto: Urmas Lauri
Puhkusteperioodil kasutavad tööandjad sageli hooajatöötajaid, kellele tuleb samuti tagada ohutud töötingimused ning tervise säilimine.
On saabunud suvine puhkusteperiood ning tööandjad on hakanud otsima hooajatöötajaid, sest see on kiire ja mugav lahendus muutuva töömahu korral töötajate arvu kohandamiseks.
Hooajatöötajad on kaubanduses ja põllumajandusettevõtetes väga populaarsed. Ka sel aastal on palju koolilõpetajaid, kes suunduvad oma esimesele töökohale või hooajatöölisena taskuraha teenima. On levinud eksiarvamus, et hooajatöötajad on tavalistest töötajatest mingis osas erinev grupp ning nendele justkui ei kehtiks kõik nõuded, õigused ja kohustused, mis kehtivad sama ettevõtte alalistele töötajatele.
Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töötervishoiu tööinspektori Egle Heimoneni sõnul tuleb hooajatöötajat töötervishoiu ja tööohutuse mõistes käsitleda kui uut töötajat, olenemata sellest, et töösuhe on lühiajaline.
Tööandja peab suunama tervisekontrolli iga uue töötaja (nii hooajaks võetud kooliõpilase kui ka rendiagentuuri kaudu tulnud töötaja), kelle tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad.
Tervisekontrolli suunamise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs ning töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõdistatud väärtused (müra, vibratsioon jms). Hooajatöötajate puhul tuleb eelkõige hinnata ohuteguritega kokkupuute kestust ja sellest tuleneda võiva tervisehäire tõsidust (näiteks kantserogeenid ja mutageenid või mõned ägeda kuluga allergilisi haigusi põhjustavad kemikaalid).
Kui riskianalüüsis on näiteks hinnatud, et lühiajaline füsioloogiliste ohuteguritega kokkupuude ei pruugi põhjustada haigestumist, siis selles osas tervisekontrolli läbiviimist nõuda ei saa. Mõne töö puhul on vajalik töötaja tervist kontrollida aga juba enne tööle asumist: näiteks öötöö puhul või kokkupuutel plii ja selle ioonsete ühenditega.
„Tervisekontrollis saab varakult teada võimalikud vastunäidustused, mis välistavad hooajatöötaja edasise töötamise või nõuavad teatud osas töökeskkonna ümberkujundamist,“ täpsustab Heimonen ning tõdeb, et võib juhtuda, et nii mõnigi hooajatöötaja võib teada saada, et valitud lühiajaline töö on tema tervisele sobimatu.
Tervisekontroll peab toimuma tööajal ning tööandja kulul. Tervisekontrolli läbiviiv töötervishoiuarst peab ka ise käima töökeskkonnas, et veenduda tööülesannete ja –korralduse ning –keskkonna sobivusega töötajale.
Samuti peab hooajatöötajat enne tööle lubamist juhendama, ning et terviserisk oleks viidud miinimumini, tuleb ka uutele töötajatele väljastada nõuetekohased isikukaitsevahendid. Olgu tegemist tavaliste tööriietega tolmuse ja määriva töö puhul või hügieeninõuete täitmiseks ettenähtud kaitseriietusega. Loomulikult tuleb vajadusel ja ohu olemasolul väljastada ka nt kuulmiskaitsevahendid ning turvajalatsid, kiiver või kaitseprillid ja -kindad.
Enimlevinud töökohad, millele võetakse hooajatöötajaid
- Kauplustes saalitöötajad/kauba paigutajad, kassateenindajad
- Administraatorid hotellides, majutusasutustes turismiperioodiks
- Heakorratööde tegijad (muruniitjad, aia värvijad jms)
- Lihttöölised ehitusplatsidel (peamiselt koristustööd)
- Nn lehelapsed (ajalehtede müümine bussijaamades, jäätisemüüjad randades jms)
- Marja- ja kurgikorjajad
Peamised ohutegurid, mis võivad ohustada hooajatöötajaid
- Kaubanduse ja teeninduse valdkonnas – raskuste teisaldamine, pikad töövahetused, korduvate ühetaoliste liigutustega töötamine.
- Heakorratöötajate ja ehitusplatsidel töötajate puhul on suurimaks ohuteguriks kõrge temperatuur. Lisaks vigastusoht (jala- ja käevigastused) ning müra.
- Marjakorjajaid võivad ohustada kõrge temperatuur, raskuste teisaldamine ning korduvad ühetaolised liigutused.
- Töö tuleks võimalusel korraldada nii, et töötaja ei peaks kõige kuumemal ajal (kella 12 – 15) päikese käes töötama. Loomulikult tuleb varustada neid ka joogiveega ja võimaldada tihedamaid puhkepause.
