Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid reageeris Juhan Partsi väljaütlemisele läänemaalaste aktiivsuse ja raudtee taastamiseks vajaliku projekti kohta.
Karilaiu sõnul on Haapsalu raudtee taastamise nimel tööd teinud kogu Lääne maakond tervikuna.
„Dokumente on aetud eeskujult. Algatatud on maakondlik planeeringukava, koos on käinud Haapsalu raudtee taastamise komisjon, valminud on ekspertide hinnang, mis tõestab Haapsalu raudtee vajalikkust,“ nimetas Karilaid töid, mida Läänemaal raudtee taastamise nimel tehtud.
Muu hulgas on raudtee taastamisele ametlikult toetust avaldanud kõik Läänemaa omavalitsused, ka need, mis ei asu raudtee mõjupiirkonnas. Peale maakondlike omavalitsuste on toetust raudtee taastamisele avaldanud ka Rapla ja Hiiu omavalitsused.
Karilaiu sõnul ollakse nõus pärast seda, kui Haapsalu raudtee on lisatud transpordi arengukavasse ning vastavasse investeeringukavasse, kirjutama täpselt sellise projekti, nagu vaja.
„Lääne maakond on ühtselt tegutsenud Haapsalu raudtee taastamise nimel ning oleks narr jätta see taastamata mõne inimese jonni pärast,“ sõnas Karilaid.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts peab Hardo Aasmäe möödunud nädalal välja pakutud ideest pikendada elektriraudteed kõige realistlikumaks samuti Tallinna–Haapsalu rongiliini, kuid see eeldab tema sõnul läänemaalaste enda aktiivsust.
“Praegu ei eksisteeri elektriraudtee Haapsaluni pikendamiseks mingisugust projekti,” ütles majandusminister Parts ERRi uudisteportaalile. Kuid kuna avalikult on küsimus üles tõstetud, siis tasuks sellega ideega edasi tegeleda.
Partsi sõnul võiks elektriraudtee Haapsalu suunas pikendamiseks tekkida initsiatiivrühm, kes seda teemat veavad. “Kui ministeerium koostab raudtee arengukava ja see projekt esitatakse, siis ei saa välistada, et see projekt läheb ka käima,” jätkas Parts.
Partsi sõnul võiksid Haapsalu ettevõtted, inimesed ja omavalitsused pead kokku panna ja projekti valmis kirjutada. Projekti nägemine annaks riigile tema sõnul võimaluse kaaluda, kas selline samm tasuks end ära.
Minister kinnitas ka seda, et ministeerium kaalub võimalust toetada Läänemaa inimeste bussidega sõidutamist Riisipere rongijaama.
Tagalahte ei saa süvendada ega puhastada, siis on kohe rohelised kohal, sest see laht on sobilik (haruldastele) lindudele. Mida rohkem roogu, seda rohkem pesi. Nokk kinni, saba lahti.
Selle asemel,et arutleda kas ehitada Haapsallu raudtee tuleks kohe ja praegu alustada Tagalahe süvendamist.Sellega tagaks normaalse vee tsirkulatsiooni,sest muidu elame varsti täeliku pasaaugu kaldal!Ma ei taha eitada raudtee vajalikkust aga enne valimisi tulevad selle ideega välja tegelinskid kes võimule saades istuvad nagu kuldid rukkis. Alles see oli kui Palts lubas raudtee asja ajada ja Laanet Saaremaale silda.Aastad on läinud ja midagi nähtavat pole tehtud.
Elektriraudtee ja kohe Haapsaluni !
Vaat nii lihtsate vahenditega tõmbavadki poliitikud endale tähelepanu, reageerides millelegi ja öeldes, et me toome lahenduse. Loomulikult on Partsu jutt häma, aga seepärast ei pea kohe Karilaiu valimispropagandat avaldama. Kui Lääne Elu oleks tahtnud teemat kajastada ja Partsule suht ebaõiglasele jutule reageerida, siis oleks võinud raudtee taastamise projektiga reaalselt tegelenud inimestega vestelda, mitte tõmbama tähelepanu inimesele, kes saadab head võimalust nähes välja pressiteate ja ütleb, et tema teeb asja ära.
mul on paar küsimust tolgusest ministrile.
1.kas kogu Eesti riik on projektikirjutamise-põhine?
2.miks minister ei esita oma nägemust Eestist kui ühtselt toimivast kogukonnast vaid üritab vastandada eri regioone( Haapsalu raudtee vs RailBaltica, Rohuküla vs Muuga jnejne)
3.millal parts annab lahkumispalve ministri kohalt seoses oma ebakompetentsusega?
seltsimees Karilaiule kah mõned küsimused
1.mille või kelle arvelt kavatseb kesikute bande laiendada tasuta ühistransporti kogu Eestile?
2. eelmine küsimus ka kitsamalt–kuidas ja mis vahendite arvel luuaks tasuta ühistransport Haapsalus ja Ridala vallas?
kuna eelnimetet lontrustel vastuseid ei ole, siis —valimistel näeme,rsk!
Alustuseks võiks Haapsalus ja Ridala vallas tasuta ühistranspordi teha. Kas Karilaid teab, mis maksab õpilasele kooli ja koju sõitmine Haapsalu linnas? Ja mis see kuus kokku maksma läheb!
meil on kooliharidus tasuta, aga nagu teada tasuta lõunaid ei ole ja muideks. meil on ka kodukulud täitsa nullis ja lähevad enne valimisi veel allapoole,päris miinuspoolele. igatahes olen uhke. muide ridala vallavanemal on juba ammuaastaid taebla -haapsalu-taebla sõit tasuta
Toetame Tallinn-Haapsalu-Rohuküla Raudtee!
vastus hr Heinarile. Tasuta ühistransport tuleb siis, kui Keskerakond saab Vabariigi Valitsusse.
1. Pärast kohalikke, kui reformierakonna või irli nimekirjad põruvad eelkõige pealinnas ja maakonnakeskustes.
2. Peale järgmisi Riigikogu valimisi.
Loodan südamest, et regionaalministri, majandusministri ja põllumajandusministri portfellid saavad peatselt parematesse kätesse.
Kuhu siis sissekirjutuse peab tegema, kui on esimene varjant? Lääne – või Harjumaa?
Seda, et riik ei ole kasumlik ettevõte on Kreeka peal hästi näha. Samas Kreeka ei ole midagi ka eiriti valesti teinud. Neile sai ammu selgeks, et ülejäänud Euroopa aitab selle kahjumi aegamööda ära klattida (sealhulgas ka Eesti). Ja Kreekat keegi eurost välja ei viska. Haapsalu raudtee on kindlasti vajalik, vahet pole kas seal sõidab esialgu 1 rong päevas või rohkem. Kuna varsti on elektrisõidukitega liiklemine niikuinii esikohale tõusmas siis suureneb märgatavalt ka elektriraudtee osatähtsus Lääne-Eesti transpordis. Nüüd aga peamine küsimus Jaanusele: Millal tuleb kogu Eestis tasuta ühistransport? Aega oleks ka selle eest võitlema asuda, sest praegune olukord kus tasuta transport… Loe rohkem »
Siinkohal nõustun tõesti Keskilaiuga. Haapsalus on iga viimane kui ettevõte saanud Haapsalu raudtee toetamise kleepsu ning enamus inimesi mõistab raudtee vajalikkust isegi olukorras, kus see poleks majanduslikult kasumlik.
Aita ja tema meeskond ongi see “initsiatiivgrupp”, keda tundub, et väga väga väga Läänemaa kauge minister taga ajab. Ja see grupp on teinud oma tööd senimaani efektiivselt. Just ministeeriumipoolne tagasiside on jäänud olematuks või siis nõrgaks, tsiteerides Partsi: “ootame ja vaatame” ja nüüd siis “ei saa välistada”.
Ja kas tõesti peab “selline samm” end kohe ära tasuma? Riik ei ole kasumlik eraettevõte!?