Kaspar Ojasoo: Iga asi omal ajal ehk Keskenduda olulisemale
6. märts 2013, 13:04Vastus Aleksander Kaasiku arvamusloole “Iga asi omal ajal ehk Ühendustee nostalgiasse”.
Aleksander Kaasik kirjutas oma arvamusloos, et Haapsalu kiire rongiühenduse mõte tuleks maha matta ja selle asemel keskenduda maakonnasisese ühistranspordi arendamisele. Kuigi ma ei ole vastu maakonnasiseste transpordivõimaluste parandamisele, ei pea ma õigeks eelistada seda eesmärki paremaile ühendamisvõimalustele maakonna kui terviku jaoks. Veelgi enam ei mõista ma, miks kitsamale probleemile lahendust otsides materdatakse ideed, mis leevendab hoopis laiemat ja olulisemat probleemi.
Läänemaa on liiga väike, et hakkama saada isoleeritult, sõltumata ülejäänud Eestist ja muust maailmast. Kohalikku ettevõtlust ja töökohtade loomist takistav tegur ei ole niivõrd mitte töökäte puudus, kuivõrd terve piirkonna aeglased ühendumisvõimalused ja kohaliku turu väiksus. Kui meie maakond ei suuda piisavalt väärtust luua kaugemate piirkondade jaoks, ei ole võimalik uut väärtust luua — saab ainult olemasolevat vähest ümber jaotada. Lihtsam ja odavam liikumisvõimalus maakonna sees toob vähe kasu, kui maakond tervikuna kaotab elanikke, sissetulevat raha ja oma tähtsust muu maailma jaoks. Suutmata luua väärtust maakonnast kaugemale, ei olegi lootust ettevõtluse arenguks, töökohtade loomiseks ega palkade tõusuks siin kohapeal.
Arvestades vajadust luua väärtust suuremas plaanis, on ülekohtune hukka mõista ka Tallinnas tööl käimist. Oma olemuselt on see Läänemaa vaatevinklist oma töö kui teenuse eksport kaugemale — just nimelt väärtuse loomine teistele piirkondadele. See on võimalus tööjõuressursi efektiivsemaks jaotumiseks, andes võimaluse igale inimesele talle parimal võimalikul moel panustada kogu ühiskonna arengusse. Kui töötaja elab sealjuures Läänemaal, laekub siia tema maksutulu ja samuti jäävad siia selle inimese ja tema perekonna tehtavad elamiskulutused. See omakorda annab võimalusi ja loob stiimuli arendada ka kohalikku ettevõtlust, mis keskenduks ainult Läänemaale. Hr Kaasik heidab ette, et rongiliiklusest võidaks peamiselt ainult Haapsalu. Esmase efekti asjus loomulikult nõustun sellega, kuid kui meil ei ole tugevat maakonnakeskust, ei ole loota arengut ka selle ümbruses asuvail valdadel. Kui maakonnakeskus ise küllalt ei arene, milleks sinna siis üldse transpordivõimalused?
Kas raudtee on just see õige lahendus, oleneb peamiselt ühenduse kiirusest. Võimalus pääseda tunniga Tallinna kesklinna on juba piisavalt atraktiivne lähedus, et kas jääda või siis tulla Läänemaale elama. See aitaks pidurdada elanike vähenemist maakonnas. Samuti arendaks kiire ühendus nii sise– kui ka välisturismi ja kaubavedusid. Kõik see kokku looks soodsa pinnase maakonna kui terviku arenguks, mis on alles eeldus selleks, et elu hästi korraldada kohapeal.
Leian, et ei ole õige raudtee taastamist maha teha selleks, et propageerida kohaliku transpordi arendamist. Maakonnasisene liiklus on oluline, aga et sel üldse oleks mõtet, tuleb hoolitseda, et maakond tervikuna oleks hästi ühendatud.
Kaspar Ojasoo
Haapsalu
Väga õige jutt!
Aitäh Kaspar selle vastuse eest! Nõustun igati.
nagu kunagi midagi sarnast kuulnud poliitökonoomika loengul, kõigi maade proletaarlased – ühinege!, elagu BAM
Nii, et teeme kõigepealt raudtee ja vaatame, mis edasi saab. Kuidagi tagurpidi mõtlemine. Ootan Hr Kasparilt ideid, miks vedur peaks siin liikuma. Siiamaani olen kuulnud ja lugenud ainult massilistest inimvoogudest, mis pendeldavad kusagil linnade vahel. Kas on plaanis midagi küüditamise taolist – näiteks isikuid põhja-aafrikast Haapsallu. Mis teete nende neegritega? Või mis iganes, fantaasia on piiritu. Antud transporti vajab tööstus. Humanitaarse kallakuga Läänemaal on seda seda palju tahetud. Kuigi materiaalset ressurssi siin oleks.
hoopis laevatatava kanali riisipereni, veetransport on kõige odavam ja turvalisem, hiiumaa praam hakkaks siis riisipereni käima. pole muud vaja kui kopp maasse.
Ega raudtee vastu polegi midagi. Peamine-kes selle maksab. Kuna majanduspraktika näitab,et u. 70 % tuludest peaks tulema kaubavedudest,siis praegu küll Haapsalu lähedal peale Morobelli ühtki arvestatavat klienti minu teada pole. Ning seegi,kas ja kui palju selle firma logistika Tallinna suunal raudteed vajab,on uurimata. Kui praegu doteeritakse (maksatkse peale) bussiliiklusele,siis tulevikus veel suuremas osas raudteele. Miks peaks raudteed mittekasutavad inimesed kinni maksma rongisõprade sõidurõõmu ??
Tänan kriitika eest. Mõned mõtted teema laienduseks.
Teemal, kas üldse oleks inimesi, kes sõidaksid, soovitan lugeda seda Lääne Elu artiklit: http://online.le.ee/2013/01/29/laanlased-kaivad-koige-rohkem-valismaal-tool/. Lisaks faktidele, et Tallinnaga ühendust vajavate inimeste hulk on suur, annab artikkel hästi edasi ka inimeste suhtumise sõidu ajalise kestuse olulisusesse.
Tasuvuse teemal ei saa piirduda vaid otseste tuludega reisipiletite müügist ja kaubavedudest. On mitmeid olulisi kaudseid tulusid, mis annavad oma regionaalpoliitilise efekti ja mingil määral ka üle Eesti tulu toova efekti.
Nagu oma arvamuses kirjutasin, pean neist oluliseimaks ajavõitu Tallinnasse reisimisel. Just see saab olla katalüsaator elanike jäämisel või kolimisel Läänemaale. Kui igapäevane Tallinnas tööl käimine ei võtaks meilt rongiga oluliselt kauem aega, kui Tallinna lähivaldadest autoga ummikus istudes, oleks see oluline argument elukoha valikul. Sealjuures just elanike arv on kriitiline selleks, et a) laekuks maksutulu kohaliku elu arendamiseks ja b) oleks tarbijaid kohalikele kaupadele ja teenustele, mis üldse looks mõtte arendada siin ettevõtlust ja luua töökohti.
Viimasega kaasnev efekt tuleneb tööjõuressursi efektiivsemast paiknemisest. Läbi igaühe individuaalse suhtelise eelise, on tänu kiirele transpordivõimalusele oluliselt lihtsam leida individuaalselt sobivaim võimalus töötada või tegeleda ettevõtlusega. Tulemuseks on tööpuuduse vähenemine, tootlikkuse ja seeläbi ka palkade kasv, majanduskasv. Seda nüüd eelkõige Läänemaal, aga läbi efektiivse jaotuse ka suuremas pildis.
Täiendavalt võib veel välja tuua keskkonnasäästu ja maanteede liiklusohutuse paranemise eeldusel, et enam inimesi valib ühistranspordi Tallinnasse sõitmiseks auto asemel.
Seega, kes kinni peaks maksma? Jah – maksumaksja. Läänemaa maksumaksjad, Eesti maksumaksjad ja ehk mingis ulatuses ka Euroopa maksumaksjad. Sealjuures on oluline mõista, et need maksumaksjad – ja eelkõige läänlased – peaksid selle üle veel õnnelikud olema. Just tänu nendele kaudsetele efektidele peaksid õnnelikud olema ka need maksumaksjad, kes ise rongiga ei sõidaks. Elanike arvu kasv Läänemaal, maksutulude kasv, tööpuuduse vähenemine, ettevõtluse areng ja palkade kasv on tulemused, millest võidaksid kõik Läänemaal – ka need, kes ise rongiga ei sõida.
Mina toetan raudtee taastamist . Lp Ojasoo , mida mõtlete “tööjõu paiknemise efektiivsuse ” all ?
Mõtlen seda, et ühiskonnas (antud juhul näiteks Eesti tasandil) saavutatakse optimaalne tulemus siis, kui igaüks tegeleb sellega, milleks tal on parim suhteline eelis – teadmised, oskused, kogemused, võimekus ja tahtmine teha mingit tööd paremini, kui teisi töid.
Nüüd siit edasi – Läänemaa on väike ja võimalused piiratud. On tõenäoline, et suuremas piirkonnas (näiteks terve Eesti) otsides, leiab see inimene enda jaoks parima rakenduse. Kui nüüd selle inimese valik võiks olla elada Läänemaal, aga võimalus ennast parimal moel rakendada oleks näiteks Tallinnas, tekib dilemma. Kas valida elukoht töö järgi (kolida Tallinnasse), töökoht elukoha järgi (ei ole efektiivselt paigutunud tööressurss) või pendeldada elukoha ja töökoha vahel. Kui see pendeldamine on liiga aja- ja rahakulukas, on selle valiku tegemine vähem tõenäoline. Rääkides inimestega, näib, et 1h 50min bussisõidu asemel ~1h hästi kulutatud ajaga rongisõit Tallinna kesklinna oleks väga oluline argument selle pendeldamise mõttekuse osas otsustamisel.
Indiviidi seisukohalt laiemaks – kui kõik Läänemaa inimesed leiavad just endi jaoks parima rakenduse (mõne jaoks kodukandis, mõne jaoks kaugemal), võidab sellest kogu piirkond – ja veelgi enam, kogu Eesti.
Mõtte esiletoomiseks võib tuua paralleeli suuremates mastaapides. Kogu Euroopa Liidu ideegi tugineb kauba, teenuste, inimeste ja kapitali vabale liikumisele. Kauba ja kapitali osas toetab lõviosa maailmast sama vabadust. Just efektiivse paigutumise eesmärgil – läbi suhtelise eelise rakendamise loksuvad asjad suures pildis paika ja olukorrast võidavad nii tugevamad kui nõrgemad piirkonnad. Antud juhul parandaks kitsamal tasandil (Eesti siseselt) inimeste vaba liikumist just ühenduse kiiruse parandamine – Tallinnasse sõitmine muutub vähem kulukaks, inimesed liiguvad vabamalt. Tulemusena saavad inimesed tegutseda seal, kus nad loovad kõige rohkem väärtust. Sellest võidetakse Eesti tasandil. Kuna suur osa sellest väärtusest tuleb kas otse või kaudselt kodukanti tagasi (maksud, elamiskulud, kohalik tarbimine), võidetakse vabast liikumisest ka Läänemaa tasandil.
ei muutu tallinna sõit mitte kunagi, kui isegi teoreetiliselt seda kuidagi otsida, siis praktiliselt seda ei juhtu, sest kõik on liigkasumi peal väljas(saial vahetatakse nimi ja välimus, esitletakse kui uut toodet ning tõstetalse hinda)
Hinna osas ei teagi väita. Suures osas poliitiline otsus (läbi toetuste). Aga pidasin eelkõige silmas just ajakulu. See on see, mis on peamine pudelikael Haapsalus elamise ja Tallinnas töötamise juures.
Kuidas sa kujutad kõike seda reaalselt ette? Kiirrong Haapsalust Tallinna saab toimuma ainult siis kui kihutab siit otsajoones. Sel juhul peaksid aga maakonna elanikud Taeblast, Linnamäelt, Paliverest siia sõitma ja siis ekspressiga Tallinna. Väheusutav jutt. Ei oleks kaheks kolmeks rongiks päevas siit Tallinna sõitjaid. Töölkäijad, siis üks hommikune väljasõit kell 6.oo ja õhtul tagasi kell 18.00 Et juba teist rongi siit sõitma panna, siis see peaks Tallinnast väljuma peaaegu tühjalt samal ajal või kahetunnise nihkega ja palju, siis neid Tallinna sõita soovijaid ikka on? Nädalavahetusel on ehk päevaseid sõitjaid aga tööpäeviti pisku hulk. On ikka selleks mõtekas riigiraha kulutada? Asjal oleks rohkem jumet kui sõidaksid analoogbussid nagu Tallinn-Tartu liinil. Aga bussifirmadel puudub selline huvi, sest kliente vähe. Vett sogab täna üks nostalgiast vaimustatud raudtee huviliste punt. Miks raudtee hävis? Meenutage, et enne veel kadunud Ü.Uluots seisis selle taga, et raudtee remondiks kulutati 10 miljonit. Tulutult, sest reisijaid see raudteele juurde ei toonud. Tol ajal toimisid veel ka kaubaveod, aga ikkagi kõik hääbus. Arvate, et nüüd saab kõik teistmoodi olema?
Asi selgem ! Kindlasti mõnel teisel ka (Väga kitsas majandustermin lihtsalt )
http://www.epl.ee/news/majandus/soome-ja-eesti-vahet-hakkab-kurseerima-raudteepraam.d?id=51093990
Üks vana uudis ,mis jäigi plaanideks . Võiks mõelda selle kasutamist Rohuküla -Heltermaa vahel. Puidukoormad lõhuvad Haapsalu tänavaid, hiidlaste puiduhinnad on autotransport ära söönud. Vabalt võiks mõned vagunid üle mere parvetada suuremate veoste tarbeks. Raudtee taastamisele annaks ka jumet juurde. Muuseas raudteepraam on väga väärakas väljend ,vist ikka rongipraam peaks olema.
taanlased ehitasid just selleks uue suure ja pika silla, et see äärmiselt kallis ja keeruline raudteepraami ühendus likvideerida.
K,Ojasool on mõned head mõtted. minul ainult mälestused ja kogemused.
mälestused. 90-ndatel vedasime raudteel sadu tuhandeid tonne,mis väärindati siin,läänemaal,usbekistanist/kasahstanist/venemaalt läände.
kogemused.
olles liikunud ringi euroopas,siis paistab silma,et sääl on rongiliiklus tihedam kui talinas kopli trammi liikumine. isegi peremammad sõidavad rongiga poodi.
arvamus.
raudtee taastamine haapsaluni( kas ka rohukülani…ei tea) on väga vajalik.
Kasparile infoks:
http://eestimaablogi2.blogspot.com/2012/12/haapsalu-rongi-tasuvus.html