Avakülg » Pealugu, Ühiskond, Uudised » Nelja valla ühinemislepingu toorik läks volikogude kätte

Nelja valla ühinemislepingu toorik läks volikogude kätte

Aldo Tamm. Foto: Arvo Tarmula

Aldo Tamm. Foto: Arvo Tarmula


Kui kõik läheb plaanipäraselt, kogunevad 7. märtsil Taeblasse nelja valla volikogud, et otsustada, kas ühinemisleping sobib kõigile ja  kõlbab panna avalikule arutelule.

Ühendvald, mille nimeks on praegu pakutud Põhja–Läänemaa, hõlmab rohkem kui veerandi ehk 26,5% Läänemaast. Elanikke on ühendvallas 4700. See teeb rahvaloendusel üle loetud  25 000 läänlasest 19%.

On kokku lepitud, et ühinenud volikogus on 19 kohta ja et vallakeskus tuleb Taebla vallamajja. Teistesse vallamajadesse jäävad teeninduspunktid.

Vallavalitsus on kavandatud 7–9liikmeline, seal on ka igast vallast üks esindaja.

Kui praegu on neljas omavalitsuses 31 töötajat, siis uues on töökohti kavandatud 26.

Ühinemise juhtkomisjoni esimees Aldo Tamm lootis, et kedagi ei pea koondama, sest kõik võib–olla ei tahagi tööd, ja lisas, et tema näiteks on üks selline.

„Püüame kõigile leida rakenduse,” ütles Tamm. „Inimesed on väärtus, nad kannavad selle piirkonna informatsiooni.”

Vallavalitsuses on vallasekretär ja avalike suhete üksus.

Kõik senised õigusaktid kehtivad, kuni ei ole uusi vastu võetud. Praegune vara läheb üle uuele vallale. Mõned allasutused on kavas reorganiseerida või liita. Näiteks Taebla Kodu, Linnamäe Kodu ja Nõva Kilk. „Lasteaiad, koolid, rahvamajad ja raamatukogud jäävad alles,” ütles Tamm. „Huviharidus, noorsoo– ja ringide töö jätkub.”

Ühinemisel võetud põhimõttest, et kellelgi ei tohi minna halvemaks, võidavad Nõva noored. Praegu ei suuda vald toetada huvikoolides käimist, kuid ühendvallas on see võimalik.

„Kui Haapsalu linnavalitsusega ei saa kokkuleppele  [huvikooli] tasus, asutame ise muusikakooli,” ütles Tamm. Ta tõi näite Koerust, kus Tallinna noored muusikaõpetajad käivad meelsasti lapsi õpetamas.

Kultuuri, spordi ja seltsielu rahastamine ei vähene, küll aga tuleb seda koordineerida, et rahvamajad, spordisaalid ja seltsimajad leiaksid parimal viisil kasutust.

Ühtlustatakse sotsiaalvaldkonna töö. Alles jäävad Oru ja Risti hooldekodu, nende teenitud raha jääb neile endile investeeringuiks.

Ühinejad on võtnud eesmärgiks luua riigi abiga valda konstaablipunkt.

Investeeringud on seatud pingeritta ühinemislepingu lisas.

Tamme sõnul oli kõige keerulisem kokkuleppele jõuda Risti vallaga. Vald ei ole nõus loobuma mõttest rajada KOIT–kava toetusega Risti koolimajja multifunktsionaalne külakeskus.

„Halb, kui jätame KOIT–kava toetuse kasutamata,” arutles Tamm, aga ei olnud väga kindel, kas seda külakeskust on ilmtingimata vaja.

„Meil ei ole kultuurimaja, aga meil on koolimaja, mis tahab remonti,” põhjendas Risti vallavanem Rein Kruusmaa vajadust koolimajja kavandatud külakeskuse järele. Koolimajas on juba raamatukogu jm kultuuritöö, KOIT–kava rahaga saaks maja korda ja kompleks tervikuks, selgitas ta.

„Otsime kompromissi,” võttis Aldo Tamm selle küsimuse kokku. „Kui on võimalus, siis ikka pigem teha. Küsimus on, kas vald suudab omaosaluse tagada.”

Tamme sõnul on kavas osa ühinemistoetusest kasutada ära investeeringuiks.

Ühinemislepingu töötasid välja ühinemist ette valmistavad komisjonid. Nüüd on otsustamise kord volikogude käes. Kui volikogud on lepingu asjus üksmeelele jõudnud, läheb leping avalikule arutelule.

Ühinemist tutvustavad rahvakoosolekud algavad 11. märtsist, selleks ajaks peavad ühinemisdokumendid olema kättesaadavad. Tamme sõnul pannakse kogu materjal üles valdade kodulehele ja saadetakse ka postiga koju.


Loe ühinemislepingu eelnõu siit.

US

24 “Nelja valla ühinemislepingu toorik läks volikogude kätte”

  1. Mine metsa oma jutuga ! Risti vald on selle KOIT programmi pärast piisavalt näguripäevi näinud ,ei tule kõne allagi selle ära jätmine . Elame ka ilma Teie liitvallata ära !

    • Risti volinikul on lugemisega raskusi, sest on ju selgelt öeldud: otsime kompromissi ja pigem teeme ära ning ühinemistoetus 600 tuhat eurot võimaldab nii mõnegi investeeringu kiiremini valmis saada. Nii, et Risti volinikul ei maksa perutada ning tasub pigem otsida ühinemises positiivset.

      • Ma ju otsin , mitu tundi juba otsin ! Jube raske on see otsimine :) 600 tuhhi on ilus summa jahh, kahjuks on nelja peale võlgasi veel rohkem .Müned laenavad enne liitmist veel juure kah .

        • Ristile kulub see ühinemistoetus marjaks kuna laenukoormus kõige suurem ja peaks kõrge või kõige-kõige kõrgema laenukoormuse tõttu enam huvitatud olema. Teiste valdade laenukoormus olematu Risti kõrval ja tasuks vaadata Risti valla eelarvet ja Risti volinikule peaks see kindlasti teada olema kui eelarve hääletamisel kohal oli või jäi tukkuma eelarve lugemise ajal?

          • Kuidas on Risti volinik, kas pika otsimise peale tuli tukk peale nagu Risti valla volikogus suuri laenuarve lugedes, pole viga õhtu ka juba ja võibki väike tukastus tulla? Ära siis ühinemislepingut arutades volikogus tukkuma jää võid ühinemise mahamagada!!!

  2. kuule risti volinik

    käi oma murega oma volikogu esimehele pinda, tema on ju kahe käega selle ühinemise poolt

  3. Kas valdadest pole mitte kõige suurem võlakoorem just Risti vallal?

  4. Nõva vallal pole vist hetkel ühtki laenu

  5. Ühinemise seletuskirja järgi on laenukohustus elaniku kohta vastavalt:
    Ristil: 824 380
    Taebla: 196 134
    Oru: 30 421
    Nõva: 2096

  6. Elaniku kohta?! See ikka vast kogu laenu suurus. Ristil ka tegemist riigi altvedamisega (lubati maksta võimla ehitusmaksumusest oluliselt rohkem kui tegelikult maksti).

  7. mhmhmh, järgi mõeldes tundub jah, et pigem ikka kogulaenukoormus.

  8. Kus siit see kokkuhoid nüüd peaks tulema, täielik näidend, tehti tegemise pärast lihtsalt, keegi sai püünel püsida lihtsalt

  9. Kas mõni targem oskab seletada,miks tehakse rahvakoosolekuid ja küsitlusi,kui lepingus on kirjas ,et see ei muuda midagi ?

  10. aru saan intervjuust,kõik vallamajad jäävad alles,ainult muutuvad punkdideks,kõih hooldekodud jäävad alles,sots küsimustes ühtlustatakse teenuste tase (millise valla järgi,kas kõige parema või kõige kehvema ja kellel on kõige kehvem),Risti,kellel on meeletu laenukoormus ja süüdistab oma saamatuses riiki ,ei loobu oma tobedast soovist juurde ehitada ja võlga juurde võtta(uue objekti omaosalus)Mõned töökohad lähevad vähemaks ja hr.Tamm ei soovi saada ühendvalla juhiks,tekkib uus osakond-avalike suhete osakond (anna jumal mõistust-kellega see osakond maal suhtleb) või loodab uus vallajuhtkond,et terve Eesti ajakirjandus tormab neljatuhandilisest vallast infot küsima ja selle andmisega ei saa hakkama ei vallavanem,ega vallasekretär.Luuakse oma huvikool,kui Haapsalu pole nõus lapsi vastu võtma.Oo jaa ,ütleks selle peale.Muidugi on võitjaid ja ainuke on Risti,kes katsub oma hüper-super võlga teiste kraesse keerata ja siis veel kuldkalakest püüda

  11. Hangud ,vikatid ,tõrvikud kaasa ja 7 märtsil Taebla vallamaja juurde . Jüriööks natuke vara ,aga parata pole :)

    • Oleks huvitav lugeda, kas Sinu arsenalis lisaks hangdele ja kommentaariumis tühja tünni kõmistamisele ka kaasaegsemaid relvi ehk sisulisi argumente olemasoleva olukorra säilitamise põhjendamiseks on?

      • Tere R…. ! Ikka on ,kirjutan veidi aja pärast,olen hõivatud hetkel .

        • Et miks säilitada praegust olukorda ,ehk iseseisvat valda?! Vastamiseks peab teadma ,miks üldse liitutakse. Miks ei tahtnud liituda Ridala? Miks Vormsi ,Martna ja Noarootsi? Kas sealsetes volikogudes on tõesti kõik rumalad inimesed?Miks ei taha liitumistest midagi kuulda Rae vald ? Miks on Eestis 10 aasta jooksul toimunud nii vähe liitumisi ?Kas kõigis nendes valdades elavad jobud ? Ja meie siin viletsa pinnasega Läänemaal oleme need geeniused ,kes on leidnud superlaheda mooduse –valdade liitmine.? Vastused nendele küsimustele on ikka ühesugused ,küsi kellelt tahes.
          Miks siis liitume ? Hädas oleme ! Eelarvest on raha puudu,päris palju on puudu. Kui ei oleks puudu ,siis ei peaks keegi liitumisplaane ka . Seega ainuke põhjus on raha .Raha saaks liitumistoetusest . Kõige paremal juhul saaks seda raha 2014.a juulis .Sinnamaale tuleb ära elada. Katku ajal ei pidutseta. Kui on raske aeg siis ei raisata ja ei võeta laene juurde . Kohe kindlasti ei maksta lahkumishüvitisi inimestele ,kelle juhtimisel on sellise olukorrani jõutud. Olgu, loodame sellele liitumistoetusele. Loodame ! 2014.a on võimul uus suur volikogu. Taeblas on 3 korda rohkem elanikke kui Orul .Täiesti elementaarne ,et sealt jõuab ka volikogusse 3 korda rohkem liikmeid. No õige ka ju.! Miks peaks see volikogu hakkama nüüd tõsiselt muret tundma Linnamäe katlamaja pärast? Mõni Linnamäelt valitud volinik võib ju ka kõvasti karjuda seal ,aga otsutatakse ikkagi häälteenamusega . Demokraatia! Siis hakkabki kohale jõudma arusaamine ,meil pole enam mingit otsustusõigust. Muruniitmise raha käime kaTaeblas mangumas.
          Aga me siiski elame edasi . Vähemalt 2 aastat. Lugedes liitumislepingut ja mõnede kohalike poliitikute investeerimisplaane ,on selge ,et 2 aasta pärast on 600 000 ära kulunud. Midagi on nagu tehtud ka (kergliiklusteid ,eelprojekte ja projekte ),kuid maksumaksjaid ei paista kusagilt juurde tulemas .Oleme täpselt liitumiseelses seisus,kuid ilma vallata.
          Nii lastele ,noortele kui eakatele on oluline stabiilsus. Lapsed tahavad õppida koolis ,mille tulevik on kindel.Nende vanemad tahavad elada vallas ,mida ei kollita pidevad liitumised ja reformid. Sellistes valdades tekivadki oma kolkapatrioodid. Isegi mõned suvilaomanikud toovad oma tulumaksu siia. ( see hakkas ju hoogu sisse saama) isegi mõni soomlane registreerib end vallakodanikuks. Stabiilsust hindavad väga ka pensioniealised.
          Uurisid ju ise Taani haldusreformi. Uuri veel ! Leiad ,et 2007 a tehtud reform põhjustab ebastabiilsust juba pikki aastaid. Poliitilist ebastabiilsust just. Kuna uue suure volikogu hallata saavad olema nüüd suuremad rahad ,saavad igapäevasteks nähtusteks pidevad vastastikused umbusaldusavaldused ,tagasiastumsed ja kindlasti saame näha ka erakorralisi valimisi.
          Halveneb kohalike väikeetevõtja olukord Näiteks-koolibussid. Suures vallas on koolibussidele kuluv summa nii suur ,et tuleb korraldada riigihange. Väga võimalik ,et hanke võidab mingi Narva autobaas. Kohalikud bussiomanikud tööta .Narva meeste maksud lähevad ikka Narva. Teede talihoole . Sama teema . No loodetavasti ikka Lääne Teed võidab . Talumeestele jalaga. Kes tahab täpsemalt teada ,soovitan minna õppereisile Vändra valda. Peale liitumisi teeb lumetõrjet Vändra maaparandus seal.
          Kuna omavalitsus ei ole stabiilne , töökohti ei ole juurde tekkinud, ettevõtlust suretatakse välja, kiireneb parimas tööeas elanike lahkumine vallast.

          2 lk võiks veel kirjutada. Kui Renek arvab siiski ,et see on tühja tünni kõmin ,ei ole ta õige mees rahvast esindama.
          Kui ta siiski 7. märtsil otsustab oma valla kasuks ,on mul ka 7 lk huvitavaid ideid.

          KÕIGI LIITUVATE VALDADE VOLINIKELE TAHAKS ÖELDA. LIITUMISRAHA SAAB KIIRESTI OTSA ,VALLA MAHAMÄNGIJA IMAGO JÄÄB KAUAKS.

          TARKA OTSUSTAMIST KÕIGILE !

          • Ahto, suur hämaja oled ja esitad oma arvamuses ainult ühepoolseid argumente. aga küsin vastu. Miks ühinevad Põlva linn ja vald? Ikka uskudes, et ilma muutusteta on stagnatsioon ehk eesti keeles seisak. kas ne seda soovime? Argument “küsi kellelt tahes” on puhas häma, sest sa vastad mõne oma sõbra nimel, mitte paljude nimel. Miks arvad, et investeerimiseks laenamine on patt, mis arvad Taebla volikogu liikmete eest, et on Linnamäe mured ei lähe korda? Miks arvad, et hakkab toimuma üks suur umbusaldamiste laine, kui eelnevalt on volikogu komisjonides teemad selgeks räägitud? Koolibusside teema on puhas asjatundmatus, sest ei hakka ükski bussijuht Narvast tööl käima – ikka võetakse kohalikud tööle ja korralikul bussijuhil pole hirmu, et tööta jääb, vaata Läänemaa avalike liinide konkursi võitnud Rakvere bussi ettevõtja võttis tööle kõik kohalikud bussijuhid või Taebla koolibussi vedu teostab Ridala bussiettevõtja ja tööd teeb Taebla valla elanik. Sama ka teede talihooldega. Täpselt samad loo saan kirjutada kõigi valdkondade kohta, Ahto- tühja tünni kõmistaja oled ja näed probleeme ainult negatiivse poole pealt. Tänane olukord vajab muutusi ja enam naabritega arvestamist ning suuremat koostööd. Üheskoos suudame rohkem ja on lootust, et EW valitsus võtab valjemat häält kuulda ning tuleb kardinaalseid muutusi regionaalpoliitikas.

            TÕESTI TARKA OTSUSTAMIST JA VAATEGA TULEVIKKU!

          • Ahto…miks sa arvad, et talumeestele jalaga antakse? Südamerahuga võib uus vald moodustada teenuspiirkonnad ja korraldada hanked teenuspiirkonna kaupa. See ei pea nii olema, et korraldatakse üks hange üle suure valla ja selle võidab firma Narvast. Kui on hirmus tahtmine ökonoomitada, siis see võib küll nii juhtuda. Selle tulemusena võib hind minna alla aga kvaliteet ja kättesaadavus sellevõrra viletsamaks. Samuti läheks niimoodi raha kohalikust kogukonnast välja. Lahendid on olemas ka sellele küsimusele. Sa nagu eeldad nagu, et kui uus vald tekib, siis seda saavad ilmtingimata juhtima hoolimatud lurjused, kelle esimene eemärk on kohalik elu nahka keerata, kellegi käest midagi ära võtta ja kellegi nahk üle kõrvade tõmmata. Ma siiski arvan, et uues volikogus ja valitsuses saavad olema ikka needsamad omakandi inimesed.

          • Loll jutt, Ahto. Sul vist on hirm, et mõni magus teenus jääb pakkumata, kui vallad kokku lähevad.

  12. Johannes -Põlva linn ja Põlva vald ühinevad ,sest mõlemil on võita . Linna ümbritseva valla liitumine linnaga on peaaegu alati õigustataud . Juba selleks ,et vald ei pidurdaks linna arengut ja laienemist . Alati olen pooldanud ka Ridala ja Haapalu ühinemist .
    Neeme – hea ,et selline võimalus on loodud , millegipärast seda ei kasutata .Tõesti kvaliteet ,õigemini küll operatiivsus ja inimlik asjasse suhtumine kaob . poliitika pole mind kunagi huvitanud ,sel sügisel igatahes natuke huvitab ;)
    Kodanik – mida kodanikule vastata ,eks ikka sama lapsikult ,kui kommentaar on.Ise oled loll.:)
    Minu poolt teema üldiselt lõpetatud . Ega ma ennast vallast välja kirjutama küll ei hakka protestiks ,kuid mõne aasta pärast ilgun ikka .”Ma ju ütlesin ..”

  13. üht teist liitu

Kommenteeri

Arvavad

© 2013 Lääne Elu. All Rights Reserved.