Avakülg » Haridus, Pealugu, Uudised » Õpetajad ootavad palka

Õpetajad ootavad palka (8)

Martna kooli matemaatikaõpetaja Kairi Mustjatse 8. ja 9. klassi ees. Martna kooli 8. klassis õpib viis, 9. klassis kuus õpilast. Foto: Katrin Pärnpuu


* Ministri välja öeldud 860 eurot keskmist palka Läänemaa õpetajad tõenäoliselt saama ei hakka, sest koolid on liiga väikesed


Suurem osa maakonna kooliõpetajaid ei ole lubatud palgatõusu veel kätte saanud, sest omavalitsuste eelarved on vastu võtmata.

“Praegu mitte sentigi,” vastas Lihula gümnaasiumi õppealajuhataja Heli Raavel küsimusele, kui palju palk tõusis.

Lihula õpetajad said jaanuaris ja saavad tõenäoliselt ka veebruaris palka vana määra järgi. Palgatõus saadakse tagantjärele kätte hiljemalt märtsis, selgitas Raavel.

Parem karta kui kahetseda, sõnas ka Oru kooli direktor ja vallavolikogu esimees Andres Kampmann.

Kampmanni sõnul pole volikogu veel uusi määrasid kinnitanud, riigi lõplike kinnituste saabumine võttis aega, ministeeriumi kodulehel muutusid andmed viimase hetkeni.

“Parem jaanuaris aeg maha ja veebruaris palk kätte. Muidu pole keegi õnnelik, kui peab palgapäeval tagasi maksma,” ütles Kampmann.

Ministri välja öeldud 860 eurot keskmist palka Läänemaa õpetajad aga saama ei hakka, sest koolid on väikesed.

Ministeeriumi kehtestatud uus palgamäär on 715 eurot, mis tähendab 11% keskmist palgatõusu.

Selle summa peab kätte saama iga õpetaja, olenemata ametijärgust.

Peale selle on riik eraldanud keskmiselt 20% lisaraha, mille jagamise üle otsustab koolijuht.

“Niisugust raha kindlasti ei ole,” sõnas Haapsalu gümnaasiumi direktor Anne Mahoni.

Taebla gümnaasiumi direktor Jaanus Mägi ütles, et lisaprotsent hakkaks tekkima alates 17. lapsest klassis.

Taeblas on klassis keskmiselt 15 last, nii et rohkem kui nõutud miinimumi koolis maksta ei saa. Mägi enda õpetajapalk suurenes 34 eurot.

Orul on suuremates klassides 10–14 õpilast. Andres Kampmann ütles, et 715 eurot miinimumi saavad kõik kätte, aga direktorile antud “luhvtitamise raha” ei ole.

“Nipet–näpet on, aga kui sellest palka maksta, saaks igaüks pool eurot,” sõnas Kampmann.
Nii jääb raha koolides ühekordse tunnustamise reservi.

“Selle, mis üle jääb, püüame ära jagada, jätta ühekordseteks olümpiaaditasudeks vms,” sõnas Anne Mahoni.

Mahoni sõnul oleks gümnaasiumi- ja põhikooliastme eraldi rahastamise puhul isegi
Haapsalu gümnaasium seisus, et põhikoolis jääks raha üle, gümnaasiumiosas puudu.

715 eurot palka hakkavad saama ka Lihula gümnaasiumi õpetajad. Kuigi riik seda ette ei näe, on vald ise lubanud tõsta 10% vanemõpetaja ja õpetaja–metoodiku töötasu.

Üle miinimumi ei saada ka Kullamaal ega Martnas, kus on esimene suurem palk juba välja makstud.

“Patt oleks kurta, väike kool, nagu me oleme,” sõnas Martna kooli direktor Tiit Aedmäe 11% suuruse palgatõusu kohta. Aedmäe enda palk tõusis 80 eurot, Kullamaa keskkooli direktori Meelis Välise palk 71 eurot. See on õpetajatöö eest, mitte juhipalk, sest juhipalk ei tõuse, selgitas Välis.

Välis ütles, et rohkemat kui 11% palgatõusu Kullamaal ei oodatudki. “Ikka parem kui mitte midagi,” märkis Välis.

Ridala kooli juht Milve Viigand ütles, et palgatõusu üle on igaüks rõõmus.




Õpetaja palk

* 1. jaanuarist tõstis riik nooremõpetaja ja õpetaja palga alammäära keskmiselt 11% (715 eurot bruto). Selle määra järgi peab iga õpetaja palka saama.
* Vanemõpetaja ja õpetaja-metoodiku palga riiklik alammäär ei tõusnud.
* Koolijuhi palk ei tõusnud.
* Peale selle on riik eraldanud keskmiselt 20% lisaraha, mille jagamise üle otsustab koolijuht.
Sellest võib direktor õpetajale määrata palgalisa.
* 2012. aasta märtsis korraldasid õpetajad kolmepäevase streigi. Läänemaal sulges uksed ligi 30 üldharidus-, kutse- ja huvikooli ning lasteaeda. Streigiga ühines maakonnas üle 500 õpetaja.
* Õpetajad nõudsid, et nende töötasu tõstetaks 20% atesteerimisel antud ametijärkude kaupa.
Allikas: internet, koolid

US

8 “Õpetajad ootavad palka”

  1. KRT tuletõrje sai juba kinni pandud. Raamatukogus ja postkontorid samuti. Kui palka juurde tahate pange see kool kinni ja minge soome tööle. See on eesti ametlik haldusreform.

  2. Soomes on (2000e neto) tava õpetajal.

  3. Soomes on (2000e neto) tava õpetajal.

    uuri pisut kuidas soomes õpetajaks saadakse.

  4. Räägi sorts,kuidas saadakse.

  5. tohe

    homme
    täna on tegemist

  6. Saamine on iseasi (nii ööl kui päeval),kuid sama auväärsed,tublid,elu edasiviijad ja sama palga väärilised on nad kogu maailmas!

  7. IRL ruulib….

  8. Kuidas asjad tegelikult on..

    Siin videos on välja toodud kuidas tegelikult asjad on:
    https://www.youtube.com/watch?v=A5M9pyNs63s

    Õpetajate palk ja riigi poolt lubatud palgatõus. Millest see moodustub? Kelle arvelt? Kas see on tõesti tõsi? Kes valetab? Kes on haridustöötajad ehk õpetajad? Kas tugiteenuste osutajad (logopeedid, sotsiaaltöötajad, koolipsühholoogid jne) ei olegi pedagoogid ning nende töö ei olegi riigile tähtis? Ja paljust muust, mis on seotud uue PGS-i rahastusmudeliga

Kommenteeri

Viimased uudised

© 2014 Lääne Elu. All Rights Reserved.