Lääne Elu paberleht 31. jaanuaril
30. jaanuar 2012, 20:30
* Haapsalu linn loodab selle aasta üle elada metsa ja linnavara müügist saadavast tulust. Järgmisel aastal, kui vara enam müüa pole, tuleb ilmselt hakata ka linlastel endil enam panustama — nimelt võivad siis muuhulgas tõusta lasteaia ja huvikooli õppemaksud ning kaduda pensionäride tasuta bussisõit.
* Vähenenud töökoormus ja ühe osa palga laekumine tagantjärele panevad PKC Eesti Haapsalu tehase töötajad muretsema oma toimetuleku pärast. Läinud nädala esmaspäevast töötab tehas 80protsendilise koormusega, sest tellimusi on vähem. Juba varem töötas tsehh summeeritud tööaja arvestusega, mis tähendab, et osa palka laekub alles kolme kuu tagant.
* Läänemaa Omavalitsuste Liit (LOVL) väljendab haridusministeeriumile saadetud gümnaasiumivõrgu korrastamise teemalises vastuses seisukohta, et gümnaasiumivõrk tuleks korrastada kolme aasta jooksul. See annaks koolidele aega sujuvalt oma töö lõpetada või ümber seada, aega vajab ka põhikooli lahutamine gümnaasiumist.
Läänemaa gümnaasiumivõrgu osas on LOVL seisukohal, et Haapsalus alustab ja Noarootsis jätkab riigigümnaasium. Taebla, Kullamaa ja Lihula jätkavad keskhariduse andmist, kui leiavad sobiva (koostöö)vormi.
* Lihula esimese lugemise läbinud eelarve järgi tuleb vald küll ots otsaga kokku, aga eelarve ei võimalda investeerida ega palku taastada. Koos ASi Lihula Vara 20 aastaks võetud laenuga on valla laenukoormus 63 protsenti, laenujääk kokku üle 1,3 miljoni euro.
* Läänemaa taidlejad pidasid läinud reedel traditsioonilist vähegiviitsijate päeva, mille teemaks oli seekord talvine jaanipäev. Enam kui pooltuhat inimest kokku toonud pidu on maakonna taidlejate suurüritus, mida tänavu peeti 19. korda. Üritusel anti kätte ka Läänemaa kultuuripreemiad.
Vähegiviitsijate päeva pilte näeb Lääne Elu galeriist.
Pildid räägivad enda eest ametkonnale ja poliitikutele on tarvis tola mängida. Rohkemaks nad suutelised ei ole ja pole ja ilmselt tarvis sest ega keegi ei nõua ka.
Vabandan, et pean Lihula valda puudutava kommentaari poetama siia, aga tänane Lääne Elu onlain pole seda artiklit kommenteerimiseks eraldi välja toonud. Ja veel väiksemalt on lehe esiküljel kirjutis Lihula kiikamisest Pärnumaa poole. Tubli, Lihula helgemad pead – teie mõtted liiguvad õiges suunas. Kordan siinkohal 04. märtsil 2010 Lääne Elusse http://www.le.ee/?a=uudised&b=7416 postitatud kommentaari, artikli nimetus oli vist “Reform tehtud” ja jutt oli Lihula kooli liitumisest mõne teisega (Kullamaaga). Niisiis:
Eesti poisid, tulge üle! See, mis on ülearune Lõuna-Läänemaal, jääb just puudu Põhja-Pärnumaal. Praegu on seal vaid Lõpe põhikool ja palju selle kandi lapsi käib nagunii koolis Lihulas. Kool on aga teatavasti maa sool. Seda, mis mõne asula või maakohaga juhtub, kui seal sulgeda kool, postkontor, pangakontor jne, on paraku Eesti lähiminevikus liigagi palju nähtud.
Umbes kuu aega tagasi oli Pärnu Postimehes pikem lugu Lihula uuest Pärnumaalt imporditud vallavanemast Riho Erismaast http://www.parnupostimees.ee/?id=221663 , „Lihula kiikab uue vallavanemaga Pärnumaa poole“. Lääne Elu on sellest kirjutisest põlgliku vaikimisega mööda läinud. Aga, Hanila ja Lihula valla pärismaalased – äkki tasuks kaaluda, kas on mingit vahet olla ääremaaks Lõuna-Läänemaal või Põhja-Pärnumaal. Pealegi on Lihula (ja mitte Kullamaa) ikka olnud selle piirkonna ajalooline keskus.