Kreegi muuseum suletakse

Kümme aastat tegutsenud Cyrillus Kreegi kortermuuseum Väikese viigi kaldal suleb lõplikult uksed. 15. oktoobril korraldataval tasuta lahtiste uste päeval on linnarahval viimane võimalus helilooja elu ja tegevust tutvustavat ekspositsiooni näha.

Läänemaa muuseumi direktori kohusetäitja Ülo Kalm ütles, et muuseumi filiaalina tegutsenud kortermuuseum suletakse, sest maja õigusjärgne omanik müüs hoone maha ja uus omanik pole muuseumi jätkamisest huvitatud.

Läänemaa muuseumi peavarahoidja Eve Otstavel ütles, et Läänemaa muuseumi teavitas müügist maja õigusjärgne omanik Luule Sander–Victorin, ja ühtlasi andis ta teada, et uus omanik pole muuseumi jätkamisest huvitatud. Muuseum peab 1. jaanuariks korterist välja kolima.

Aastaid suviti Kreegi muuseumis töötanud Sirje Rahumägi ütles, et Luule Sander–Victorin on tegelikult olnud muuseumi suhtes väga toetav: „Tema ise pakkus omal ajal kortermuuseumi mõtet Läänemaa muuseumile ja muuseum võttis vedu.”

2001. aastal avatud ekspositsioon valmis koostöös Teatri– ja Muusikamuuseumiga ning selle koostas Anu Kõlar. 

Eve Otstaveli sõnul oli üksteist hooaega näha olnud kortermuuseumi ekspositsioon vananenud ja vajanuks ümbertegemist. „Praegune ekspositsioon on selline kleebi–lõika– stiilis, vaja oleks uut väljapanekut, uute tehniliste vahenditega,” selgitas peavarahoidja. Ta lisas, et stendidele on oma jälje jätnud ka talvine niiskus ja 2005. aasta üleujutus.

Et Läänemaa muuseumile oli teada omaniku soov majale uus omanik leida ja polnud selge, milline oleks uue omaniku suhtumine, ei kiirustatud ka ekspositsiooni muutma.

Osa eksponaate kuulub Teatri– ja Muusikamuuseumile ja läheb sinna nüüd tagasi.

„Kui võtta suuremas plaanis, siis igal asjal on algus ja lõpp,” tõdes Sirje Rahumägi. Tema sõnul oli kortermuuseumi külastajate seas vähe juhuslikke inimesi, enamasti tuldi sinna teadlikult. Ajal, mil Rahumägi külastajaid vastu võttis, käis neid suve jooksul keskmiselt pool tuhat. Tänavu jäi see arv pisut alla 600. Rahumäe sõnul on huvilisi olnud mitmesuguseid: mõni käib korra läbi ja läheb edasi, teised tahavad istuda ja omaette muusikat kuulata. Osaga aga kujunevad vestlused paari–kolme tunni pikkuseks.

„Need 10 aastat muuseumis on olnud väga põnevad, viimane suvi oli eriti sisukas,” ütles Sirje Rahumägi. Kreegi kortermuuseumis on käinud paljud tuntud muusikud ja muusikahuvilised, nende seas Arvo Pärt ja Veljo Tormis. Igal aastal käisid oma tudengitega muuseumis Riina Roose ja Anu Kõlar, samuti on mõnigi muusikaõpetaja oma õpilasi muuseumi toonud.

„Need muusika– ja kultuuriinimesed, kes on tahtnud, on jõudnud muuseumi külastada. Võib–olla ongi aeg täis,” ütles Rahumägi.

Ta lisas, et aastatega on kogunenud terve hulk materjali ja diktofonilinte mälestusega Cyrillus Kreegi elust ja tegevusest: „Kui ma pensionile jään, siis võiks need talletada. Aga ei tea kellele, kas sellest on huvitatud Läänemaa või Teatri– ja Muusikamuuseum.”

Rahumägi on mõelnud, milliseid variante oleks Kreegi mälestuse jäädvustamiseks pärst  kortermuuseumi sulgemist. „Näiteks võiks Läänemaa muuseumis olla kuulsuste tuba, kus tutvustatakse Läänemaaga seotud tuntud inimesi,” pakkus ta üht varianti.

Ta on ka mõelnud, et Kreegi mälestustuba võiks olla Uuemõisa mõisas. „Kreek on Ridala valla ainus tuntud helilooja. Ta on siin sündinud, selles majas õpetajate seminari ajal töötanud. Isegi klassiruum, kus Kreek õpetas, on alles,” rääkis Rahumägi.

Lääemaa muuseumile jääb pärast Kreegi muuseumi sulgemist kolm filiaali: Iloni Imedemaa, Ants Laikmaa majamuuseum Taeblas ja sidemuuseum. Seda viimast on võimalik külastada vaid ettetellimisel.